Enam kui sada tuhat inimest tuli eile välja, et saata ära Dagestani populaarse sufi vaimuliku Said Afandi Atsajevi põrm. Atsajev hukkus ühes kuue inimesega enesetapurünnakus, mille pani ilmselt toime ühe vahhabiidist sõjapealiku naine, vahendasid ERRi raadiouudised.

Kohalike sufistide jaoks oli tegemist tohutu hoobiga.

"Rahvast muudkui tuleb," rääkis riiklikule televisioonile üks leinaja. "Tulen jalgsi, jätsin auto juba kolme kilomeetri kaugusele. See ju räägib millestki? Ta tähendas tohutult palju kogu islamimaailmale, mitte ainult Dagestanile ja Kaukaasiale. Tervele islamimaailmale."

Võimude versiooni kohaselt tingis rünnaku mufti religioosne tegevus. Dagestan on nimelt lõhestunud kohaliku sunniitliku usundi sufismi järgijate ning rohkem vahhabiitidena tuntud salafistide vahel. Neist viimastest veel eriti radikaalsed võitlevadki selle nimel, et luua Kaukaasias omaette kalifaat.

Tegemist polnud paraku põrmugi erandliku rünnakuga. Samuti tuli sel nädalal teade, kuidas Vene ohvitser avas nähtava põhjuseta tule Dagestanis teenivate sõdurite pihta, tappes neist vähemalt seitse. Uurijad kahtlustavad, et temagi võis olla seotud sõjapealikega.

Väiksemaid, sageli ohvriteta lõppevaid plahvatusi kõlab näiteks viinapoodide juures peaaegu iga päev.

Olukord on parem, aga vaid osaliselt kõrval Inguššias. Seal tapeti sel nädalal lahingoperatsiooni käigus neli meest, kes väidetavalt olid varem seotud vähemalt kaheksa inimest tapnud pommiplahvatusega politseiniku matustel.

Pärast tatari ülemmufti Ildus Faizovi tapmiskatset ja tema asetäitja mahalaskmist on hakanud levima kartused, et radikaalne islam jõuab ka Tatarimaale. Ka peaminister Vladimir Putin pidi sel nädalal Kaasanit külastades hoiatama religioosse vihavaenu levimise eest.

"Kurjategijad ei saavuta kunagi oma räpaseid eesmärke. Neil pole tulevikku. Neil ei tule midagi välja - mitte üheski meie suure riigi piirkonnas. Pole võimalik võita ühtset, paljurahvuselist, võimsat Venemaa rahvast, sest õiglust ja tõde ihkavad siin miljonid inimesed. Inimesed, kes midagi ei karda," rääkis Putin.

Ent pinged on kasvamas ka Kaukaasia vabariikide vahel. Nii on Tšetšeenia president Ramzan Kadõrov hoiatanud Inguššiat tema territooriumi anastamise eest. Põhimõtteliselt lepiti piiris kokku Tšetšeenia esimese presidendi Džohhar Dudajevi valitsemisajal, kuid pole päris selge, kas see praeguste võimude meelest õiguslikult kehtib. Kumbki vabariik on siiski nõustunud, et annavad arbitraažiõiguse Moskvale.