Läti rahvusringhääling LSM sai teada personalimuudatustest mitmete Latgale omavalitsuste territooriumil moodustatud valimiskomisjoni koosseisus enne 3. oktoobril toimuvaid parlamendivalimisi.

Daugavpilsis avatakse seimi 15. koosseisu valimisteks 29 valimisjaoskonda. LSM-i Latgale toimetuse käsutuses oleva teabe kohaselt lõpetas valimiskomisjon päevapealt koostöö enam kui 20 töötajaga ning asendas nad teiste inimestega.

Valimiskomisjoni juht ei kinnitanud ega lükanud seda teavet ümber, viidates teabe salastatusele.

"Oleme saanud keskvalimiskomisjonilt korralduse, et peame võtma vajalikud meetmed. Oleme kogu selle aja jooksul tegutsenud ning nüüd on kõik meeskonnad täielikult komplekteeritud, nii et kõigi valimisjaoskondade töö saab toimuda. See on kindlasti keeruline, kuid inimesed on olnud väga koostööaltid. Leidsime ka inimesi, kes olid varem samas ametis töötanud. Tegutsesime kohe. Sõna otseses mõttes paari päevaga sai kõik korda," selgitas Daugavpilsi linnavolikogu valimiskomisjoni esimees Ruta Velika.

Krāslava linna 26 valimisjaoskonnas töötab kokku 140 inimest. Meeskonna koosseis oli juba märtsis heaks kiidetud, kuid 18. septembril sai komisjoni esimees korralduse, et koosseisu tuleb muuta, kirjeldas LSM.

"See on praegu lisakoormus. Vaid nädal enne valimisi, kui teha on veel väga palju – tuleb jagada materjale ja valimisjaoskonnad ette valmistada. Näib, et saime sellega edukalt hakkama ning meeskond on nüüd komplekteeritud ja valmis. Tegelikult oli aega ainult üks nädal. Otsustasime valida inimesed ja pöörduda nende poole, kes olid juba märtsis avalduse esitanud. Pean ütlema, et sisuliselt helistasime neile, kes olid oma avalduse saatnud, ja nad olid nõus," ütles Krāslava piirkonna volikogu valimiskomisjoni esimees Zane Ločmele.

LSM kirjutas, et kuigi valimisjaoskondadesse leiti kiiresti asendajad, tekib küsimus: miks kehtestati keeld alles vahetult enne valimisi?

"Nagu me teame, kontrollitakse inimese sobivust valimisjaoskonna töötajaks. Kui oleks olnud ka selline tingimus, et kui inimene on viimase kolme-nelja aasta jooksul käinud teatavates kohtades, ei saa ta avaldust esitada, siis poleks ilmselt ka sellist olukorda tekkinud," ütles Kraslava valimiskomisjoni juht Ločmele.

Riigi julgeolekuteenistus (VDD) teatas LSM Latgale toimetusele, et kontrolliti kokku 6000 valimisjaoskondade töötajat.

"Tuvastatud riskitegurite hulgas olid inimeste reisid agressorriiki Venemaale ja selle liitlaseks olevasse Valgevenesse pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, samuti Kremli-meelsete sõnumite levitamine," teatas teenistus.

Teenistus kordas ka, et on korduvalt kutsunud avalikkust üles Venemaale ja Valgevenesse mitte reisima. 2025. aastal jõustus aga riigi julgeolekut ohustava tegevuse piiramise seadus, mis keelab mitmel inimrühmal – eelkõige riigiasutustes töötavatel inimestel – Venemaale ja Valgevenesse reisimise.

Keeld kehtestati selleks, et vähendada Venemaa ja Valgevene võimude võimalusi luua nende riikide territooriumil Läti kodanikega vahetut kontakti. VDD rõhutas, et nendes riikides on Lätil piiratud võimalused oma kodanikke kaitsta.

Läti keskvalimiskomisjoni (CVK) juht Māris Zviedris märkis, et julgeolekuteenistuste tehtav valimisjaoskondade töötajate taustakontroll on tavapärane praktika.

"Hinnanguid antakse eri aegadel, sealhulgas enne valimisi. Praegu ei ole meil teavet, mis viitaks probleemidele mõne omavalitsuse valimisjaoskondade töötajate komplekteerimisel. On selge, et mida lähemale valimised jõuavad – eriti nädal enne neid –, seda keerulisemaks see muutub," tunnistas Zviedris.

Keskvalimiskomisjoni juht selgitas ka, et valimisjaoskondades on olemas töötajate reserv. Ta ei avaldanud, kui palju inimesi julgeolekuasutuste korraldused täpselt puudutasid, kuid selliseid korraldusi on saadud rohkem kui ühes omavalitsuses.

"Kui me ei teeks absoluutselt midagi ja laseksime sellisel ükskõiksusel võimust võtta – et las igaüks, kes tahab, töötab valimisjaoskonnas ja meil pole probleeme, pole vaja süsteemi kontrollida; kui eelmisel aastal ei töötanud, siis küllap töötab sel aastal –, siis sellise suhtumise korral oleme ilmselt varsti tagasi seal, kus olime eelmisel aastal, või veel hullemas olukorras," jätkas Zviedris.

Lätis eelmisel aastal toimunud kohalikel valimistel ei töötanud korralikult esmakordselt katsetatud häältelugemismasinad, mis põhjustas laialdase pahameele, viis valimiste korralduse eest vastutanud digitaalse juhtimise ja regionaalarengu ministri Inga Berzina ja keskvalimiskomisjoni esimehe tagasiastumiseni ning kohtumenetluse algatamiseni ametniku suhtes, kes vastutas nõuetele mittevastavate häältelugemismasinate hanke ja ettevalmistamise eest.