Tallinna Vesi vaidlustas otsuse novembris ning esitas siis ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. See tähendaks, et kuni kohtu otsuseni ei peaks veefirma ettekirjutust täitma.

Kohus peatas ettekirjutuse täitmise siis 19. detsembrini ning nüüd järgmise aasta 6. veebruarini. Selleks ajaks teeb kohus lõpliku otsuse, kas kohaldada esialgset õiguskaitset.

Ettekirjutus tehti Tallinna Veele 10. oktoobril. Seoses sellega hakkasid hindade ja kasumi arvutamise üle vaidlevad osapooled üksteist süüdistama ka eksitavate pressiteadete saatmises.

Nimelt saatis Tallinna Vesi esialgu börsiteate, et konkurentsiamet nõuab praeguste veeteenuste hindade langetamist 29 protsendi võrra.

Pisut hiljem saatis oma teate ka konkurentsiamet, mis aga kinnitas, et veeteenuse hind on põhjendatust hoopis 36 protsendi võrra kallim.

Ettevõttel ja ametil on varasemast pooleli kohtuvaidlus ning punkte, milles osapooled eri meelel on, on mitmeid.

Näiteks on konkurentsiameti väitel Tallinna Vee kasumimarginaal 50 protsenti, kuid ettevõtte väitel on ameti arvutuskäik eksitav ning tegelik marginaal on hoopis umbes 6 protsenti.

Samuti vaidlustas konkurentsiamet Tallinna Vee erastamise õiguspärasuse.

Tallinna Vee ja konkurentsiameti kohtuvaidlus algas juunis, kui ettevõte vaidlustas halduskohtus konkurentsiameti otsuse, mis ei andnud ettevõttele luba hindu tõsta.

Nimelt teatas Tallinna Vesi mai alguses, et konkurentsiamet ei andnud heakskiitu nende tänavusele hinnatõusuplaanile, millega sooviti vee hinda kergitada 3,5 protsendi võrra.

Amet selgitas siis, et Tallinna Vesi soovis hinda lisada põhjendamatuid tegureid, näiteks reovee puhastamise nõuete rikkumisest tingitud kulu ning tasumata arvete kulu.