Eelmise aasta sügisel korraldatud integratsiooni monitooring hõlmab endas rahvussuhete ja identiteedi, tööturu, hariduse, väärtuste ja poliitiliste eelistuste, osaluse ja meediatarbimise valdkondi. Uuring käsitles ka uusimmigrantide kohanemise probleeme. Uuringu valim küündis 1400 vastajani, vahendasid ERRi raadiouudised.

Kuigi tulemusi tutvustatakse täna pärastlõunal riigikogu konverentsikeskuses, ütles esindusliku uurijate meeskonna üks liikmetest Triin Vihalemm, et üheks suurimaks järelduseks on see, et integratsioonis ei saa muukeelsele ja muudest rahvustest inimestele läheneda kui ühtsele grupile.

Eelmine sama põhjalik integratsiooni monitooring toimus 2008. aastal, ent aastate jooksul on teadlased püüdnud integratsiooniuuringutes tuua võrdlusmomendi 20 aasta taguse taasiseseisvumise eelse olukorraga.

"20 aasta jooksul toimunud protsessid on jõudnud mingile teatud tasemele või seisundile, ilmselt edasi hakkavad toimuma kvalitatiivsed protsessid ja suuri kvantitatiivseid hüppeid vaevalt, et toimubki," ütles Vihalemm.

Täna selgub ka see, kuidas Eesti riik, ühes kodanike ja teiste Eestis elavate inimestega on kokku kasvada suutnud võrreldes 2008. aastaga.

Integratsiooni on Vihelemma sõnul vaja uurida näiteks poliitikate kujundamisel. "Me ei saa rääkida sidusast ja toimivast kestlikust ühiskonnast, kui mingid rühmad selles ühiskonnas on pidevalt või süstemaatiliselt välja lülitatud, seda näiteks rahvuse põhiselt. Siis tekivad ikkagi küsimused selle ühiskonna kestlikkuse seisukohast, võivad ka tekkida teatud küsimused turvalisuse seisukohast.