Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Kapo võtab Ringmaa süüasja asitõendid näidisteks

Kaitsepolitsei võtab kohtumääruse alusel Tallinnas aastaid tagasi kahe lõhkemata jäänud pommi paigaldamise eest 15 aastaks vangistatud Märt Ringmaa kriminaalasjas kogutud asitõendid kasutusele näidiseksmplaridena.
Kaitsepolitsei taotlusel ning Harju maakohtu ja Tallinna ringkonnakohtu määruste alusel antakse Ringmaa (73) kriminaalasja asitõendid üle kaitsepolitseiametile, kus selgitatakse nende võimalik tagastamine või näidiseksmplaridena säilitamise vajadus.

Kriminaalasja uurimisel kogusid kapo uurijad kokku 16 kasti asju, mis olid seoses pommimeisterdamise kahtlusega Ringmaalt, tema elukohtadest ja plahvatuskohtadest leitud ja ära võetud.

Kuigi Ringmaa kohtusaaga lõppes juba 2010. aasta alguses, siis olid tema kriminaalasja asitõendid jätkuvalt kohtus ning nende suhtes oli jäänud nende edasise säilitamise kohta otsus tegemata.

Ringmaa pole oma meisterdiste kapole andmisega nõus

Ringmaa sõdis endale kuuluvate asjade kaitsepolitseile tagastamisele vastu, kuid edutult, sest aprillis jättis Tallinna ringkonnakohus kuu varasema maakohtu määruse jõusse.

Ringmaa toonitas oma määruskaebuses, et kaitsepolitsei kohtueelne uurimine sai Harju maakohtus hävitava hinnangu, sest maakohus mõistis ta kõigis plahvatustes õigeks.

Ringmaa märkis, et talle ei ole esitatud seoses toimunud plahvatustega mitte mingisuguseid haginõudeid, ta ei ole põhjustanud mitte ühegi inimese surma, pole tekitanud kellelegi kehavigastusi ega tekitanud mitte mingisugust materiaalset kahju.

Ringmaa väitel mugandas kaitsepolitsei temalt kriminaalasja raames ära võetud asitõendeid nii, et need sobiksid kenasti süüdistust toetama. Seetõttu võib asitõendite andmine kaitsepolitseile tekitada Ringmaa hinnangul tema õiguste raske ja pöördumatu rikkumise ning enne tuleks ära oodata Euroopa inimõiguste kohtu lahend tema kriminaalasjas.

Samuti märkis Ringmaa määruskaebuses seoses asitõendite säilitamisega näidiseksmplaridena, et Valgas asuvasse kaitsepolitsei muuseumisse on juba tekkinud vähemalt üks võltseksemplar, mida serveeritakse kui tema poolt valmistatud pommi.
   
Kohtusaaga

2010. aasta veebruaris ei võtnud riigikohus Ringmaa süüasjas esitatud kassatsioonkaebust arutusele, mistõttu jõustus tema süüdimõistmine ning talle määratud 15-aastane vanglakaristus.

Vandeadvokaat Urmas Simon taotles riigikohtult Ringmaa õigeksmõistmist kahe lõhkemata jäänud pommi süüdistuses ning talle pensioni väljapetmise eest leebema karistuse määramist.

2009. aasta detsembri lõpus teatas toonane juhtiv riigiprokurör Margus Kurm, et ta loobub Ringmaa süüasjas Tallinna ringkonnakohtus  langetatud kohtuotsuse vaidlustamisest.

Kurm taotles ringkonnakohtus edutult Ringmaa süüdimõistmist kõikides plahvatuse episoodides alates 2003. aastast ning talle rangeima võimaliku ehk eluaegse vangistuse mõistmist.

2009. aasta märtsis karistas Harju maakohus Ringmaad kahe lõhkekeha paigaldamise ning kelmuse eest 15-aastase vangistusega. Kohus mõistis Ringmaalt välja riigi tsiviilhagi 20 255 krooni, sundraha 10 875 krooni ja advokaadile 10 000 krooni. Maakohus ei rahuldanud Ringmaa vastu esitatud tsiviilhagisid summas 6 661 382 krooni.
 
Kohus mõistis Ringmaa süüdi Tallinnas Lasnamäel Punane tänav 15 taarakioski juurde pommi panemises 2001. aasta 11. aprillil ning Pae tänav 23 2003. aasta 19. novembri öösel pommi panemises. Mõlemad pommid avastati ning need ei plahvatanud.

Ühtlasi mõistis kohus Ringmaa süüdi pensioniametile võltsitud tööraamatu esitamises, mille alusel maksis amet talle 2001. aasta maist 2005. aasta novembrini alusetult 20 255 krooni pensionit.

Ringmaa süü jäi tõendamata  

Maakohus mõistis Ringmaa süü tõendamatuse tõttu õigeks 1994. aasta 5. detsembril Harjumaal Kuusalu vallas Kiiu külas plahvatuse korraldamises, 1998. aasta 18. detsembril Tallinnas Pae 48 trepikojas toimunud plahvatuses, milles hukkus Nina (46) ja tema kaheaastane lapselaps ning vigastada sai veel kaks inimest.

Kohus mõistis Ringmaa õigeks 2000. aasta 22. septembri öösel Tallinnas Sõpruse puiesteel Hansapanga rahaautomaadi juures toimunud plahvatuses, 2001. aasta 4. jaanuaril Vikerlase 23 maja juures pangaautomaadi juures toimunud plahvatuses, 2003. aasta 11. mai varahommikul Pae 23a elumajas toimunud  plahvatuses, milles hukkus Valentina (56) ning üks inimene sai kergelt vigastada.

Samuti mõistis kohus Ringmaa õigeks 2004. aasta 17. mai öösel Pae 23a majas toimunud plahvatuses ning 2004. aasta 3. septembri hommikul Pae 68/78 kõrval asuvas telefonikabiinis toimunud plahvatuses, milles hukkusid 55-aastane mees ja 54-aastane naine. Kohus mõistis Ringmaa õigeks ka 2005. aasta 6. aprilli hommikul Punane 17a maja juures asunud taarakioski taga toimunud plahvatuses, milles sai vigastada 64-aastane mees.

Kohus ei pidanud Ringmaa süüd tõendatuks ka 2005. aasta 9. septembri hommikul Pae 56 maja ühe rõdu all toimunud plahvatuses, milles hukkus 66-aastane mees ja vigastada sai üks laps. Samuti mõistis kohus Ringmaa õigeks 2005. aasta 3. novembri hommikul Pae 19 maja juures toimunud plahvatuses, milles hukkus 27-aastane mees.

Kaitsepolitsei võttis Ringmaa kuritegudes kahtlustatuna kinni 2005. aasta 11. novembril ning alates sellest ajast viibib ta vanglas. Pärast Ringmaa kinnipidamist lõppesid ka plahvatused.

Ringmaa on enda seotust plahvatustega kategooriliselt eitanud.

Toimetaja: Marek Kuul

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: