Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Ekspert: fiktiivse äriühingu abil elamisloa taotlemine on massiline

Eestis tegutseva firma juhatusse kuulumine on üks viis lihtsalt elamisluba saada. Tänavu andis Eesti üksnes esimesel poolaastal välja kaks korda rohkem elamislube välismaalastele, kes väitsid end tulevat siia firmat juhtima.
Sel aastal on Eesti elamisluba taotlenud nii palju välismaiseid firmajuhte, et tänavused 1000 elamisluba olid septembriks pea viimseni välja antud ja valitsus pidi piirmäära 300 võrra tõstma. Ent ometi neid sadu ja sadu firmajuhte Eestist ei leia, sest tegu on hoopis massilise pettusega Schengeni ruumi pääsemiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Võrreldes 2010. aastaga on tänavuse aasta esimeses pooles umbes kahekordselt esitatud taotlusi selleks, et elamisluba saada Eesti äriühingu juhtorgani liikmena," ütles siseminister Ken-Marti Vaher.
"Sel aastal on tegemist massilise nähtusega. Vaikselt hakkas see kujunema 2008. aastal, kui hakkas tõusma taotluste esitamise arv. Järelkontrollis on ilmnenud, et tegutsema pole elamisloa saanud asunud, isikud pole ka Eestisse asunud. Uute taotluste seas on näha, et vahetult on asutatud firmad, määratud välismaalased nende juhatusse ning koheselt asutud ka elamisluba taotlema," rääkis kodakondsus- ja migratsioonibüroo välismaalaste talituse juhataja Liis Valk.
Nende nn ärimeeste tegelik eesmärk on väga lihtne - kui oled Eestis, on kogu Schengeni ühendus sinu jaoks lahti. Ning tegelik äri toimub hoopis väljaspool Eesti piire, kus oma kundede vormistamine Eesti riiulifirmade juhatusse on kellelegi ilmselt aastaid kena kopika toonud.
Liis Valgu kinnitusel on valdav osa niiviisi elamisloa saanutest selle väärkasutajad. Minister Vaheri hinnangul võivad selle n-ö fiktiivse väärkasutuse tõttu kannatada hoopis need, kes heas usus on taotlenud elamisluba eelkõige selleks, et tuua Eesti ühiskonnale lisaväärtust.
Suurem osa niisugustest fiktiivse äriühingu abil elamisloa taotlejatest on pärit Venemaalt, Ukrainast ja Gruusiast.
Kuritarvituste ohjeldamiseks piiras siseminister suvel juhatuse liikmetele väljastatavate elamislubade arvu, kuid probleemi tegelikuks lahendamiseks alustas ministeerium ettevalmistusi välismaalaste seaduste muutmiseks.
"Võrreldes 2010. aastaga on tänavuse aasta esimeses pooles umbes kahekordselt esitatud taotlusi selleks, et elamisluba saada Eesti äriühingu juhtorgani liikmena," ütles siseminister Ken-Marti Vaher.
"Sel aastal on tegemist massilise nähtusega. Vaikselt hakkas see kujunema 2008. aastal, kui hakkas tõusma taotluste esitamise arv. Järelkontrollis on ilmnenud, et tegutsema pole elamisloa saanud asunud, isikud pole ka Eestisse asunud. Uute taotluste seas on näha, et vahetult on asutatud firmad, määratud välismaalased nende juhatusse ning koheselt asutud ka elamisluba taotlema," rääkis kodakondsus- ja migratsioonibüroo välismaalaste talituse juhataja Liis Valk.
Nende nn ärimeeste tegelik eesmärk on väga lihtne - kui oled Eestis, on kogu Schengeni ühendus sinu jaoks lahti. Ning tegelik äri toimub hoopis väljaspool Eesti piire, kus oma kundede vormistamine Eesti riiulifirmade juhatusse on kellelegi ilmselt aastaid kena kopika toonud.
Liis Valgu kinnitusel on valdav osa niiviisi elamisloa saanutest selle väärkasutajad. Minister Vaheri hinnangul võivad selle n-ö fiktiivse väärkasutuse tõttu kannatada hoopis need, kes heas usus on taotlenud elamisluba eelkõige selleks, et tuua Eesti ühiskonnale lisaväärtust.
Suurem osa niisugustest fiktiivse äriühingu abil elamisloa taotlejatest on pärit Venemaalt, Ukrainast ja Gruusiast.
Kuritarvituste ohjeldamiseks piiras siseminister suvel juhatuse liikmetele väljastatavate elamislubade arvu, kuid probleemi tegelikuks lahendamiseks alustas ministeerium ettevalmistusi välismaalaste seaduste muutmiseks.
Toimetaja: Merili Nael