Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Eiki Berg: Kosovo ja Serbia vastasseis on ületamatu
Tartu ülikooli rahvusvaheliste suhete professori Eiki Bergi hinnangul ei paista Kosovo ja Serbia suhetes hetkel niisugust valguskiirt, mis annaks optimismiks põhjust.
Eiki Berg rääkis ERRi uudisteportaalile, et sel kevadel algasid läbirääkimised Belgradi ja Priština vahel teadmises, et suhete normaliseerimine tähendab kokkuleppeid tehnilistes detailides ega puuduta vastastikku konfliktseid suveräänsusnõudeid.
Bergi selgitas, et tehniliste nüansside hulgas oli näiteks see, et Serbia tunnustab selliseid Kosovo isikudokumente, auto registreerimisnumbreid ja tollimärke, mis ei viita iseseisvale riigile. Kosovo läks tema sõnul aga veelgi kaugemale, tõlgendades oma piirikontrolli kehtestamise vajadust serblastega asustatud põhjaterritooriumil tehnilise toiminguna, mille tõttu puhkes vägivald ning katkesid läbirääkimised.
"Kõigile on selge, et Kosovo territoriaalse terviklikkuse küsimus ning Serbia mittetunnustamispoliitika ühes Kosovo serblaste enesemääratlemisega, mis oleks omakorda lahus Priština kontrollist, on ületamatu vastasseis," märkis ta.
Kosovo ja Serbia suudavadki Bergi sõnul läbi rääkida vaid tehnilistes üksikasjades, kuid viimase aja sündmused on veenvalt tõestanud teemade politiseerituse kergust.
"Ma ei ole veendunud selles, et Priština oleks valmis rahu ja Serbialt saadud tunnustuse hinnaga loobuma serblastega asustatud põhjaterritooriumist. Samas pole põhjust loota Serbia aadressil, et Euroopa Liidu kandidaatriigiks saamine võiks olla piisavaks präänikuks oma rahvuskaaslastele Kosovos seljapööramisel," ütles professor.
Tema hinnangul on Euroopa Liit juba ammu minetanud usutavuse rahuvahendajana lõhestatud Küprosel ega ole kiires tempos kulgenud ka kandidaatriikide läbirääkimised.
Berg selgitas, et Kosovo iseseisvus on väga otseses seoses rahvusvahelise sekkumisega ja ÜRO haldusterritooriumi loomisega 1999. aastal. Serbia suveräänsusnõudeid jäävad ka edaspidi toetama antihegemoonilised jõud (Venemaa ja Hiina) ning kõik teised riigid, ka osad EL-i liikmesriigid, keda ohustavad setsessioonilised liikumised.
"Naasmine läbirääkimiste laua taha sõltub suurel määral probleemide depolitiseerituse astmest, sisepoliitilisest olukorrast Serbias ja Kosovos ning kokkulepetest globaalpoliitika kujundajate vahel. Hetkel ei paista tunneli lõpust ühtki valguskiirt, mis annaks voli paljulubavaks optimismiks," rääkis Berg.
Bergi selgitas, et tehniliste nüansside hulgas oli näiteks see, et Serbia tunnustab selliseid Kosovo isikudokumente, auto registreerimisnumbreid ja tollimärke, mis ei viita iseseisvale riigile. Kosovo läks tema sõnul aga veelgi kaugemale, tõlgendades oma piirikontrolli kehtestamise vajadust serblastega asustatud põhjaterritooriumil tehnilise toiminguna, mille tõttu puhkes vägivald ning katkesid läbirääkimised.
"Kõigile on selge, et Kosovo territoriaalse terviklikkuse küsimus ning Serbia mittetunnustamispoliitika ühes Kosovo serblaste enesemääratlemisega, mis oleks omakorda lahus Priština kontrollist, on ületamatu vastasseis," märkis ta.
Kosovo ja Serbia suudavadki Bergi sõnul läbi rääkida vaid tehnilistes üksikasjades, kuid viimase aja sündmused on veenvalt tõestanud teemade politiseerituse kergust.
"Ma ei ole veendunud selles, et Priština oleks valmis rahu ja Serbialt saadud tunnustuse hinnaga loobuma serblastega asustatud põhjaterritooriumist. Samas pole põhjust loota Serbia aadressil, et Euroopa Liidu kandidaatriigiks saamine võiks olla piisavaks präänikuks oma rahvuskaaslastele Kosovos seljapööramisel," ütles professor.
Tema hinnangul on Euroopa Liit juba ammu minetanud usutavuse rahuvahendajana lõhestatud Küprosel ega ole kiires tempos kulgenud ka kandidaatriikide läbirääkimised.
Berg selgitas, et Kosovo iseseisvus on väga otseses seoses rahvusvahelise sekkumisega ja ÜRO haldusterritooriumi loomisega 1999. aastal. Serbia suveräänsusnõudeid jäävad ka edaspidi toetama antihegemoonilised jõud (Venemaa ja Hiina) ning kõik teised riigid, ka osad EL-i liikmesriigid, keda ohustavad setsessioonilised liikumised.
"Naasmine läbirääkimiste laua taha sõltub suurel määral probleemide depolitiseerituse astmest, sisepoliitilisest olukorrast Serbias ja Kosovos ning kokkulepetest globaalpoliitika kujundajate vahel. Hetkel ei paista tunneli lõpust ühtki valguskiirt, mis annaks voli paljulubavaks optimismiks," rääkis Berg.
Toimetaja: Merili Nael
