Kaevandus peaks valmima aastal 2016, tootma kuus miljonit tonni kaubapõlevkivi aastas ja andma tööd kuni 900 inimesele. Maidla valla inimesed kardavad, et see langetab kinnisvara hindu, tekitab müra ning põhjustab kaevude kuivamist. Samuti tekitab küsimusi kompensatsioonide teema, vahendas "Aktuaalne kaamera".

ASi Eesti Energia Kaevandused juhatuse esimees Ilmar Jõgi ütles vallaelanikele, et kui nad omal vabal tahtel elukohast lahkuvad, siis ei osta kaevandused seda neilt ära.

Tiina Heinla Sirtsi külast ei mõista, miks ettevõte kohalikele elanikele kompensatsiooni maksta ei soovi. "Te rikute minu elukeskkonna ära, teete mulle tehase külje alla ja isegi ei maksa selle eest," sõnas ta.

Inimeste vastuseis tuleneb sellest, et möödunud sajandi kahekümnendatel ja kuuekümnendatel aastatel rajatud kaevanduste probleemid ei ole veel ununenud.

Maidla küla elaniku Mati Lipu sõnul ei ole Ida-Virumaal enam perspektiivi, keegi ei soovi sinna elama tulla. "Kui põlevkivi oleks Munamäeni välja, kougitaks see ka üles," ütles Lipp.

Riigikogu liige ja litsenseeritud keskkonnaekspert Valdur Lahtvee on arvamusel, et eile arutlusel olnud keskkonnamõju hinnagu aruanne on koostatud valesti. Tema sõnul kujuneb kogu keskkonnamõju hindamine farsiks, sest mõju hindamise programm on vigane.

Eesti Energia Kaevanduste juhi hinnangul pole probleem aga mitte niivõrd keskkonnamõju hindamise aruandes kui selles, et rahvas on kaevanduse vastu.

"See kindlasti kütab emotsioonid üles. Tehnilised parandused, millele viitas ka üks koosolekust osavõtja härra Lahtvee, on tehtavad. Lahtvee lihtsalt otsustas anda sellele tööle negatiivse hinnangu ja rahvas sellises meeleolus hakkas sellest kinni," kommenteeris Jõgi.

Arutelul leiti, et keskkonnamõju hindaja peab oma aruannet sotsiaalsete mõjude uuringu osas täiendama.