Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Rwanda vabastas 8000 genotsiidis süüdistatud vangi
Rwanda otsus vabastada 8000 vangi, keda süüdistati seotuses 1994. aasta genotsiidiga, tekitas viha uusi etnilisi mõrvu kartvate kartvate ellujäänute hulgas.
Rwanda vanglad olid puupüsti täis tuhandeid vange, kellest osa olid süüdi mõistetud ja teised alles ootasid kohut umbes 800 000 tutsi ja mõõduka hutu mõrvamise eest hutu ekstremistide poolt. Rwanda peaprokuröri Martin Ngoga väitel ei olnud vabakslastute seas genotsiidi vaimseid juhte, vahendas Reuters.
Alates tingimisi vabastamistest president Paul Kagame dekreedi alusel 2003. aastal on väike Kesk-Aafrika riik lasknud vabaks kuni 60 000 genotsiidis osalenut, sh haiged, eakad ja alaealised. Valitsuse sõnul on seda tehtud vanglate üleasustatuse vähendamiseks ja leppimise soodustamiseks.
Kuid nagu ka eelmiste vabastamiste korral, on genotsiidis ellujäänud väljendanud solvumist. Nad süüdidstavad vabastatud vange uute etniliste tapmiste kavandamises, rõhutades, et haavad on pärast ligi 13 aasta möödumist ikka veel sügavad.
Sadu juba vabastatuid on hiljem uuesti arreteeritud uute kuritegude pärast, millest paljud olid seotud püüdega hävitada tõendeid nende osalemise kohta genotsiidis.
Rwanda traditsioonilise gacaca-kohtu otsuste kohaselt lastakse end genotsiidis osalemises süüdi tunnistanud kurjategijad pärast määratud karistusajast poole ärakandmist vabaks ning ülejäänud aja vältel peavad nad tegema ühiskondlikku tööd. Kuid paljud ruandalased kinnitavad, et vabastatuid ootab nende kodukülades diskrimineerimine ja vihavaen.
Lisaks genotsiidis osalenutele vabastati veel 1000 tavaliste kuritegude eest süüdimõistetut, kuid enne kojupääsemist peavad nad läbi tegema kuuajalise koolituse.
Alates tingimisi vabastamistest president Paul Kagame dekreedi alusel 2003. aastal on väike Kesk-Aafrika riik lasknud vabaks kuni 60 000 genotsiidis osalenut, sh haiged, eakad ja alaealised. Valitsuse sõnul on seda tehtud vanglate üleasustatuse vähendamiseks ja leppimise soodustamiseks.
Kuid nagu ka eelmiste vabastamiste korral, on genotsiidis ellujäänud väljendanud solvumist. Nad süüdidstavad vabastatud vange uute etniliste tapmiste kavandamises, rõhutades, et haavad on pärast ligi 13 aasta möödumist ikka veel sügavad.
Sadu juba vabastatuid on hiljem uuesti arreteeritud uute kuritegude pärast, millest paljud olid seotud püüdega hävitada tõendeid nende osalemise kohta genotsiidis.
Rwanda traditsioonilise gacaca-kohtu otsuste kohaselt lastakse end genotsiidis osalemises süüdi tunnistanud kurjategijad pärast määratud karistusajast poole ärakandmist vabaks ning ülejäänud aja vältel peavad nad tegema ühiskondlikku tööd. Kuid paljud ruandalased kinnitavad, et vabastatuid ootab nende kodukülades diskrimineerimine ja vihavaen.
Lisaks genotsiidis osalenutele vabastati veel 1000 tavaliste kuritegude eest süüdimõistetut, kuid enne kojupääsemist peavad nad läbi tegema kuuajalise koolituse.
Toimetaja: Heikki Aasaru