Kübar: riigikogu tegi rahvakogu ettepanekutest mugava valiku ({{commentsTotal}})

Urmo Kübar Postimees/Scanpix
Urmo Kübar Postimees/Scanpix

Rahvakogu üks eestvedaja, vabaühenduste liidus EMSL töötav Urmo Kübar ütles, et erakonnaseaduse muudatused on seni kehtinud korraga võrreldes kindlasti samm poliitilise konkurentsi elavdamiseks paremate võimaluste loomise suunas, ent rahvakogus enim toetust leidnud ettepanekutega võrreldes on see samm aga oluliselt lühem.

Kübar ütles ERR-i uudisteportaalile, et mitmetes olulistes küsimustes ei ole parlament suutnud pakkuda veenvaid selgitusi, miks nende eelistused rahvakogu ettepanekutest sisuliselt paremad on.

"Näiteks erakondade riigieelarvelise rahastamise puhul eelistas rahvakogu arutelupäev ülekaalukalt varianti, kus raha jagataks kaheks: pool jaotataks võrdselt kõigi parlamenti kuuluvate erakondade vahel ning pool kõigi valimistel osalenud erakondade vahel vastavalt saadud häältele," lausus Kübar.

See aidanuks Kübara sõnul vähendada vahesid esiteks parlamenti kuuluvate parteide vahel ning teiseks sinna kuuluvate ja valimiskünnise alla jäänud parteide vahel, samas siiski tagades rahva seas enam toetatud erakondadele ka suurema rahastuse.

Kübar rääkis, et riigikogu eelistas selle asemel lihtsalt suurendada valimiskünnise alla jäänud, kuid siiski vähemalt 2% valijate toetuse saanud erakondade rahastamist.

"Rahvakogu ettepaneku tagasilükkamist põhjendati, et see rikub valimiste proportsionaalsuse põhimõtet. Samas ei arvesta seda põhimõtet ka vastu võetud seadus: näiteks valimistel 3,9% hääli saanud parteile nähakse ette 60 000 eurot aastas, aga 4,0% saanule ehk vaid mõnesaja hääle võrra populaarsemale 100 000 eurot," kommenteeris Kübar.

Samuti heitis Kübar riigikogule ette, et uus kord hakkab kehtima alles järgmisest riigikogu koosseisust, seega pole sellest väikeparteidele järgmisteks valimisteks valmistumisel veel abi.
Kübar rääkis, et samamoodi on riigikogu endale mugavalt käsitlenud seaduse rakendumist erakonna asutamiseks nõutava liikmete arvu vähendamise puhul seniselt 1000-lt 500-le. "See muutus hakkab kehtima 1. aprillist, muutes sellega oluliselt raskemaks uute erakondade asutamise tänavusteks europarlamendi valimisteks."

Erakonna liikmete miinimumnõude puhul eelistas rahvakogu arutelupäev selle langetamist 200-le. Küsimus pole Kübara sõnul selles, et tuhandet liiget oleks mõningate organisaatorivõimete juures ülimalt keeruline kokku saada. Selge on ka see, et valimistel edukas olemiseks on erakonnal nagunii vaja kordades rohkem kui 200, 500 või 1000 toetajat.

"Väiksem liikmete arvu nõue võimaldab alustaval erakonnal keskenduda tööle aktiivsete liikmetega, mitte lihtsalt massi värbamisele. Vaevalt on ka tuhandete liikmetega parlamendierakondades sisulise töö tegijaid rohkem kui paar- või mõnisada, ülejäänud on pigem toetajad, rääkimata siinkohal n-ö surnud hingedest, kes ei maksa liikmemaksu ega osale hääletustel, olles võib-olla isegi unustanud, et parteisse kuuluvad," arvas Kübar.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: