President osutas oma aastapäevakõnes võimalusele, et töökohad hakkavad jagunema madalapalgalisteks, mida tarkmasin veel teha ei saa, ning kõrgelt tasustatavateks, mida täidavad haritud, loovad ja oskustega töötajad, ilma kelleta tarkmasin kunagi hakkama ei saa.

Rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane ütles ERRi uudisteportaalile teemat kommenteerides, et probleem on tegelikult aga veel sügavam. Madalapalgalised ja lihtsad tööd ei kao kunagi ära, küll aga on võimalik väga suurt osa töödest automatiseerida. See omakorda tähendab, et paljud inimesed, kes ei sobitu IT-tüüpi ühiskonda, kel pole vastavaid teadmisi ega vajalikul tasemel oskusi, jäävad sootuks tööta.

Varblane tõi näiteks intelligentsed ostukärud, mis suudavad kauba hinna kokku arvutada ning kassast läbi sõites saab klient maksta ilma, et selle tarvis oleks vaja kassapidajat. See aga tähendab Eestis umbes 50 000 inimese töötuks jäämist.

Osa neist inimestest hakkab Varblase hinnangul tegema lihtsalt teist laadi töid. Lisaks on olemas teatud tüüpi lihtsamad oskustööd, mida masin üle ei võta – näiteks juuksuri või koka omad.

Kuna taolised olukorrad on mõnel pool maailmas reaalsuseks saanud, tõi Varblane näite Singapurist, kus ehitati välja hiina turistidele suunatud meelelahutussaar. Seal said erinevat tüüpi teenindajatena tööd tuhanded inimesed, kelle töökohad mitmetel põhjustel olid kadunud.

Eesti võiks Varblase hinnangul võtta eeskuju Soomest, mis pöörab üha enam tähelepanu Venemaalt tulevatele turistidele. Venemaa tuhandete turistide teenindamine Eestis võiks pakkuda tööd just neile, kelle töökoha automatiseerimine ära kaotab.

Vaja õpetada suhtlemist

„President osutas vajadusele, et meie haridussüsteem peaks mõtlema väga tõsiselt sellele, mis laadi oskusi on inimestel vaja,“ ütles Varblane. „Meie kool ja kooliharidus peaks mõtlema tulevikutöö vajaduste järgi, mitte olemasolevatejärgi.“

Varblane viitas, et PISA testi head tulemused faktiteadmistes jätavad varju fakti, et eesti koolilaste koostööoskused ja sotsiaalsed oskused ei ole olnud väga tugevad. Ta lisas, et järjest enam tuleb hakata pöörama tähelepanu inimeste sotsiaalsete oskuste arendamisele.

President viitas ka oma kõnes, et võõrtööjõu sissetoomise vältimiseks peavad inimesed kauem töötama. Urmas Varblase sõnul tuleb ka pensionile mineku iga tõepoolest ümber mõtestada.

Töötav pensionär vajab ümbermõtestamist

Eesti praegune süsteem toetab, et inimesed ei läheks 61- või 65-aastaselt pensionile. Ühelt poolt tingib selle vajadus teenida raha, et toime tulla. Teisalt aga on tööd sellist laadi, mis ei sea ealisi piiranguid.

Kui tööline pidi varem jõudma tõsta näiteks 60 tonni kaupa, siis oli selge, et 68-aastasel ja 38-aastase võimekused polnud võrreldavad, tõi Varblane näite. Praegu aga ei nõua töö füüsilist tugevust, mistõttu ei ole ka tarvidust minna pensionile.

Varblase hinnangul peaksid hoopis ettevõtted ja organisatsioonid hakkama ümber mõtestama, kuidas saaksid koos töötada erinevate põlvkondade inimesed.