Kohtusaagast tuli välja, et pole sugugi ühtmoodi mõistetav, kes ja mis tingimustel võib tuulikuparke maavara maardlate peale rajada. Igatahes pole riik suutnud ühtset joont selles küsimuses ajada, vahendas "Aktuaalne kaamera: Nädal".

Nimelt soovivad arendajad rajada Ida-Virumaale Purtse tuulikupargi Aseri fosforiidimaardla peale. Keskkonnaministeerium lubas küll pargi ehitada, aga mitmete tingimustega.

Üks neist nõudis näiteks, et arendaja peab iga hetk olema valmis oma kulu ja kirjadega tuulikud minema tassima. Erinevalt madalamatest kohtuastmetest andis riigikohus võidu arendajale Alikonte.

Kohtuvaidluses Alikontet esindanud advokaat Heidi Rajamäe-Parik selgitas, et riigikohtu põhisõnum oli see, et eraomandit ei saa piirata piiramatult ja oma suva järgi, vaid arvestama peab ka eraisiku huve. Teisisõnu peab kõik olema proportsionaalne.

Keskkonnaministeerium keskkonnakorralduse nõunik Rein Raudsep vaatas asjale nii, et kohus tunnistas ebaproportsionaalseks just selle tingimuse tegevus lõpetada, kui tuulikute asukohas soovitakse maavara kaevandama hakata.

"Kuna see seab arendajale tohutu kulutuste koormuse, et ta peaks siis, kui fosforiiti tõenäoliselt hakatakse kaevandama, kahe aasta jooksul eemaldama nii ühendusteed kui ka tuulikud koos vundamendiga," lausus Raudsep.

Ministeerium peaks suutma ette näha

Riigikohtu hinnangul peaks aga just keskkonnaministeerium suutma prognoosida, millal võib tekkida reaalne võimalus ja vajadus fosforiidi kaevandamiseks.

Tegelikult annab maapõueseadus mõista, et kui maavara sisaldava maardla peale plaanitakse midagi ehitada, tuleb tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine ning juurdepääs maavarale. Advokaat Rajamäe-Pariku sõnul ei ole aga tingimused maardlate peale ehitamiseks kõigile ühesugused.

Rajamäe-Parik rääkis, et kohtuistungil proovis keskkonnaministeerium väita, et kui oleks tegemist lauda ehitusega, siis ta loomulikult rakendaks mingeid teisi tingimusi. "Sealt juba nähtub, et keskkonnaministeeriumi praktika ei ole ühesugune ja ei järgi võrdse kohtlemise põhimõtteid."

Kui lauda ehitamise näidet uuesti Rein Raudsepa peal proovida, vastab ta, et põhimõtteliselt midagi teistmoodi ei ole. "Maapõue seaduse paragrahv 63 sätestab, et kui planeeringu alal on keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla, siis tuleb keskkonnaministeeriumiga kooskõlastada see planeering."

Raudsep selgitab, et otsused on siiski juhtumipõhised. Kuna Virumaal asub lisaks Aseri fosforiidimaardlale ka Toolse ja Rakvere maardla ning seadus kehtib ka näiteks põlevkivi maardlate puhul, siis uuris "Aktuaalne kaamera", kas on veel tuulikuparke, mis juba on maardlate peale rajatud.

Keskkonnaministeeriumi nõunik Raudsep vastas, et tuulikuparke on küll palju, aga aga nad ei ole olnud seni, kui Purtse tuulikutepark välja arvata, maardlate peal.

Tegelikult on Aseri fosforiidimaardla peale juba üks tuulepark rajatud ja see on Viru-Nigula tuulepark Nelja Energia poolt.

Raudsep vastas seepeale, et ebatäpsus on tingitud tõenäoliselt maaameti kaardist. Hiljem täpsustab ta e-kirja teel, et tõepoolest on Viru-Nigula tuulikupark Aseri fosforiidimaardla peal, aga selle teemaplaneering kehtestati ajal, mil seadused olid teistsugused ja seda ei pidanud kooskõlastama keskkonnaministeeriumiga.

Teistele pole eritingimusi seatud

Viru-Nigula vallavanem Ervin Veitsurs rääkis, et kui Nelja Energia kõnealust tuuleparki ehitada soovis, kas siis keskkonnaministeeriumi poolt ei seatud seoses maardla peale ehitamisega mingid eritingimusi.

"Praeguse seisuga ei ole [ühtegi eritingimust] ja eks need tuulikud nii 50 aastat töötavad ja 10 on juba käinud. Nii et loodame, et 40 aasta jooksul siin siis kaevandama ei hakata," rääkis Veitsurs.

Veelgi enam, Veitsurs lisab, et mai keskel avatud Nelja Energia Ojaküla park Kunda külje all on samuti rajatud fosforiidimaardla peale, seekord küll Toolse.

Keskkonnaministeeriumi nõunik Raudsepp vastas selle väite peale, et kuigi seaduse järgi oleks pidanud selle planeeringu keskkonnaminsteeriumiga kooskõlastama, siis seda ei tehtud.

Nelja Energia juht Martin Kruus kinnitas, et Ojaküla pargil on olemas kõik vajalikud load ja saatis tõestuseks tolleaegse keskkonnaministri Jaanus Tamkivi allkirjaga detailplaneeringu kooskõlastuse.

Kruus edastab ka dokumendi, kus ministeerium palub sama detailplaneeringu osas otsuse tegemiseks lisaaega, kusjuures kirja all on Rein Raudsepa allkiri.

Raudsep otsustas seepeale vabandada ja tunnistas viga ning tõi põhjenduseks kiirustades toimunud teabevahetuse. Õhku jääb ikkagi küsimus, kas Ojaküla pargi ehitamiseks seadis ministeeriumm samasugused eritingimused nagu Purtse puhul.

Keskkonnaministeeriumi detailplaneeringu kooskõlastuses ei ole juttugi tuulikupargi eksisteerimise ajalisest piirangust või demonteerimise kohustusest. Seal seisab, et planeeringu rakendamisel ei halvene maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavarule juurdepääsu osas olemasolev olukord.

Advokaat Heidi Rajamäe-Parik ei oskagi pakkuda, miks kohtleb ministeerium arendajaid nii erinevalt. "Ma isegi arvan, et äkki selline ametnike aps," lausus ta.

Rajamäe-Parik lisas, et ta kirjutas võrdse kohtlemise argumendi sisse kaebusesse, aga riigikohus kahjuks ei andnud sellele mingisugust hinnangut. See on ka üks punkt, mille pärast plaanib Rajamäe-Parik protsessiga edasi liikuda Euroopa Inimõiguste kohtusse.

Kas Sinul on olnud probleeme maardlale jääva projekti kooskõlastuse saamisega? Anna teada kommentaariumis või kirjuta [email protected].