30-aastase pausi järel taastatud riiklikult toetatud maapõueuuringuid alustati Jõhvis, kus praegu on pooleli esimese puuraugu puurimine, millega tahetakse saada infot Jõhvi rauaanomaalia kohta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Järgmisel aastal laienevad maapõue uurimised Lääne-Virumaale, mis asub teatavasti fosforiidirikkal alal. Need on alles esimesed sammud Eesti maapõuevaradest värske pildi saamiseks.

"See kolmekümne-neljakümneaastane auk on meile väga õnnetu olnud, kuid ma ei ütleks, et see pilt tekib neljakümne aasta pärast, me tahame ikka kiiremad olla. Aga kümme aastat läheb kindlasti selleks, et me saaksime oma väikese Eestiga keskmise Euroopa riigi uurituse tasemele," rääkis Eesti geoloogiateenistuse direktor Alvar Soesoo.

Kui 1980. aastate lõpus fosforiidi kaevandamine Lääne-Virumaal aktuaalne oli, põhjustas see teatavasti kuulsa fosforiidisõja, millega protestiti fosforiidikaevanduste vastu. Praegu loodetakse, et uuringud mööduvad rahumeelselt.

"Tänapäeval toimib riik hoopis teistmoodi. Esiteks ei suunata meid maavarade puhul kaugemalt, vaid seda teeb riik ise. See on puhtalt iga riigi enda ülesanne teada, majandada. Kui me suudame seda infot anda, siis saab ka ühiskond sellest aru. Ja kindlasti ei tohi kiirustada, eriti mis puudutab selliseid maavarasid, mida me praegu ei kasuta," selgitas keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

"Riigiasutusena ei ole meile keegi andnud nõuet, et iga uuring peab viima maavara kaevandamiseni. Pigem on see, mida riik meie käest küsib, et saage maksimaalne informatsioon ja hinnake seda mitmest aspektist, sealhulgas keskkonnaaspektist. Seda me ka teeme," ütles Eesti geoloogiateenistuse direktor Alvar Soesoo.

Lääne-Virumaa esimese maavanema Lembit Kaljuvee sõnul oleks Eesti poliitikud juba varem pidanud üle saama maapõueuuringute kartusest. "Et 25 aastat sellega ei tegeletud, oli mul hinges ja nii valus oli seda vaadata. Ma isegi tundisin ennast mõnes mõttes süüdi, et meie olime oma Lääne-Virumaaga fosforiidisõja keskuses ja tänu sellele poliitikud ei julgenudki nende küsimustega välja tulla. Ma usun, et kunagi hakatakse niikuinii Eestis fosforiiti kaevandama, aga selleks ajaks me peame olema nii targad, et teha seda nii, et Lääne-Virumaast ja üldse Virumaast ei tekiks hädaorg, vaid see oleks õitsva Eesti riigi osa," rääkis Kaljuvee.

Uute fosforiidiuuringute esimeste tulemuste tutvustamine on plaanis järgmisel sügisel toimuval kolmandal Virumaa maapõuepäeval.