Ehtekunstnikust riigiametnik, tallinlane Andrus Rumm komplekteerib juba teist saadetist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Rumm kirjeldas, et saadab Ukrainasse esmaabivahendeid, mis võiks lahinguväljal pääasta inimelusid.

Eesti aktsiaseltsi Galvi-Linda tehtud lahingmeediku pauna pakkis Rumm uusima versiooni žgutte massiivsete verejooksude sulgemiseks oludes, kus on kiire, nagu vastase tule all tegutsedes. Pauna lähevad ka haavatampoonid.

Veel lähevad meediku pauna rindkere haavaplaastrid, mis on mõeldud laskehaavade sulgemiseks. Lisaks saavad sõdurid nasofarüngeaaltorud ehk ninatorud hingamisteede lahti hoidmiseks ja ambukoti ehk käsihingatamisseadme. Igasse pauna mahub ka üks pakk Kalevi komme.

Parameediku väljaõppega Rumm suhtleb nii lahinguväljal viibivate Ukraina üksustega kui ka abi koguvate organisatsioonidega. Neilt tuleb info, mida on vaja.

Rumm ise on saatnud enda abi pataljonile Donbass. "Miks just pataljonile Donbass oli see, et kui lugesin meediat ja vaatasin, mis toimub Ukrainas, siis nemad olid üks selline väeosa, kes olid selle konflikti alguses juba lahingutes," põhjendas ta valikut.

Allikas: Facebook/Abi Ukrainale

Rumm rääkis, et esialgu oli tal mõte panna kokku kingakarbitäis žgutte ja teele saata. Pärast Facebookis sellest kirjutamist tekkis ka teistel soov aidata ning annetati raha, mille eest ta meditsiinivahendeid ostab. Lisaks Tallinnale saadetakse sõduritele abi ka Tartust.

Riigiametnik Gaius Gil selgitas, et abipakkidega tahetakse näidata Ukraina inimestele, et eestlased on mõtteis nendega, toetades demokraatlikku maailmavaadet ja inimvabadust.

Eesti riigi abi Ukrainale on eelmise aasta teisest poolest tänaseni olnud umbes miljon eurot. See puudutab nii humanitaarabi kui näiteks kannatanute abi, lisaks tudengite õpet, õigusriigi, vabaühenduste ning ettevõtluse toetamist ja muud.

Välisministeeriumi asekantsler Väino Reinart leidis, et kodanikualgatuse korras antud abil, eriti just humanitaarabil on kasvav rahvusvaheline tähendus. "Kui me proportsioonidest räägime, siis täna globaalselt umbes üks neljandik kogu humanitaarabist on tegelikult kogutud eraalgatuse korras," lisas ta.

Välisministeerium peab kodanikualgatuse korras pakutavat abi oluliseks ja on seda võimaluse korral toetanud, aidates näiteks kohapealt koostööpartnereid otsida, sest abisaaja teab kõige paremini, mida tal vaja on.