Jüri Luik: juulileppeta oleks NATO ja EL-i liikmelisus jäänud tulemata ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Täna, 20 aastat tagasi kirjutasid Eesti president Lennart Meri ja Venemaa president Boriss Jeltsin alla leppele, mis kohustas Venemaad viima augusti lõpuks Eestist väed välja.

Toonase välisministri, praeguse Eesti suursaadiku Venemaal Jüri Luige sõnul oleks selle leppe allkirjastamiseta jäänud hiljem ära ka Eesti NATO-sse astumine.

„Meie seisukoht oli väga selge. Me kirjutame need lepingud alla juhul kui nad arvestavad Eesti huvisid. Meie suur trump oli muidugi see, et rahvusvaheline kogukond – Ameerika Ühendriigid, kelle roll oli väga suur. Samuti Rootsi, kes koordineeris välisriikide ühisrinnet,“ ütles Luik, „Aktuaalsele kaamerale“.

Luige hinnangul oleks vägede väljaviimisega viivitamine tähendanud mahajäämist sellest Kesk- ja Ida-Euroopa lainest, mis võimaldab Eestil täna olla Euroopa Liidu ja NATO liige.

„Kui me täna vaatame olukorda, siis on Euroopa Liidu ja NATO uks muutunud väga ahtaks. Ja me saame aru - kui me ei oleks nende organisatsioonide liikmed, eriti NATO liikmed, mida see väga halvas julgeolekupoliitilises olukorras tähendaks,“ selgitas Luik.

Allkirjastamise päeval kõik lahtine

Eesti presidendi Moskvasse saabumise päeval 1994. aastal polnud lepete sõlmimine kindel.

Läbirääkimised olid jõudnud suletud ringi. Lahtine oli vägede väljaviimise aeg ning samuti ka punkt, mis puudutas sõjaväepensionäride õigust taotleda elamislube. Boriss Jeltsin oli jõudnud öelda, et väed jäävad Eestisse.

Lennart Meri toonane välispoliitika nõunik Ivar Tallo sõnul oletati, et Venemaa korraldab presidentide kohtumisest propagandašõu.

Tallo sõnade kohaselt suutis Meri algselt väga vaenuliku õhkkonna muuta konstruktiivselt sõbralikuks.

Lepete sõlmimise ajaks oli Eestis olemas välispoliitiline tegus meeskond. Siis, kui kaks presidenti ühist jalutuskäiku tegid, viimistlesid välisministrid leppeid allkirjastamiseks. Jüri Luik tõdes, et kuigi Venemaa püüdis Eestit pidevalt survestada, oli seisukoht ühene.

Venemaa president Boriss Jeltsin nentis pärast allkirjastamist, et lepete sõlmimine ei õnnestunud läbirääkijatel ega ka ministritel.

„Leping ei ole mitte muinasjutuline aga ta on väga hea leping,“ ütles president Lennart Meri pärast lepingu allkirjastamist.

Toonane peaminister Mart Laar pidas allkirjastamist Eesti välispoliitika võiduks.

Juulilepete üle algas Eestis tõsine sisepoliitiline vaidlus. Pikalt arutati teemal, kas lepped on kasulikumad Eestile või Venemaale.

Riigikogu ratifitseeris lepped 1995. aasta detsembris.

„Tähtis on see, mis oli ja see on andnud meile positiivse tulemuse. Minu arust on see igatepidi mälestusväärne ja tore sündmus olnud,“ ütles Ivar Tallo.

Augusti lõpuks olidki okupatsiooniväed sisuliselt Eestist läinud. Viimane laev Vene vägede ja tehnikaga lahkus 30. augustil. Päev varem võeti üle Ämari lennuväli. Paldiskis jätkusid tuumareaktori demonteerimistööd veel aasta.

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: