Eesti geipaaride seas on alanud beebibuum ({{commentsTotal}})

Foto: AFP/Scanpix

Kuigi Eestis kütab juba pool aastat kirgi kooseluseadus, mida vastased tembeldavad ka homoseaduseks, on see juba ajale jalgu jäänud, sest Eestis kasvab sadu lapsi peredes, kus on korraga kaks isa või kaks ema.

Geiaktivist ja jurist Reimo Mets tõdes, et laste saamine armastatud inimesega on üks elu protsessi osa, vahendas ETV saade "Pealtnägija".

"Meie oleme leidnud selle vahendi ja võimaluse, kuidas järeltulijad siis saada. Loomulikult ei kasva lapsed ju puu otsas. Laste saamine tavapärase heteroseksuaalse mõistuse jaoks on ikka läbi seksuaalakti, aga geid ja lesbid seda akti ei tee, vaid leiavad teistsugused lahendused," selgitas Mets.

Ka seksuaalvähemuse esindajad ise tunnistavad, et nende seas toimub omamoodi beebibuum – nii paljud Eesti samasoolised paarid on viimastel aastatel muretsenud pisipere.

Viimati, 18. augustil sai tütre geiaktivist ja jurist Reimo Mets. "Arvata seda, et gei- või lesbipaarid ei soovi järelkasvu, on täielikult väär. Loomulikult on kõige parem väide olnud siiani ju see, et geide eksistents ja paarisuhe ei ole justkui väärtuslik, kuna nad ei tooda ju järelkasvu. Ma loodan, et selliste tegudega, mida nüüd geikogukond on üles näidanud, on see väide sajaprotsendiliselt ümber lükatud," ütles aktivist.

34-aastane Mets esindab kogukonnas tüüpilist stsenaariumi ehk kokkuleppelist lapse saamist teise samasoolise paariga. Ettepaneku muretseda ühine järglane tegi lesbipaar, kes otsis väärikat bioloogilist isa.

Professionaalide abil ühes Eesti erakliinikus kunstviljastamine õnnestus ja paar nädalat tagasi tuli ilmale terve tüdruk, kellel on nüüd korraga kaks isa ja kaks ema.

"Ma ei näe mitte midagi halba selles, kui sellel lapsel on kaks isa ja kaks ema. Seni kuni nad on olemas, seda rohkem on sellel lapsel õnnelikke armastavaid vanemaid enda ümber. Seal ei ole midagi halba ja uskuge mind, nagu ka heteroseksuaalses perekonnas ei roni lapsed magamistuppa ja lapsi ei lasta magamistuppa, ei juhtu seda ka homoseksuaalses ega lesbilises perekonnas mitte kunagi," selgitas Mets.

Laps surrogaatema abil

"Pealtnägijale" otsustas rääkida oma loo geipere, kes kasutas surrogaatema teenust Indias ning nüüd kasvatavad kaks isa üheksakuuseid mitmikuid.

Frank [nimi muudetud - toim.] elab juba üle kümne aasta ühes Lääne-Euroopa riigis õnnelikus paarisuhtes mehega. Umbes viis aastat tagasi leidis geipaar, et soovib last. Frank selgitas, et meestel hakkas n-ö bioloogiline kell tiksuma ning paarisuhe oli juba stabiilne selleks, et laps saada.

Mees varjas saates oma õiget nime ja nägu, sest laste vormistamise osas Eestis võib tulla kohtuvaidlus, samuti soovib ta vältida võimalikku kiusamist, kui järglane ühel päeval siin lasteaeda läheb.

Riigis, kus Frank hetkel elab ja töötab, on samasooliste abielu seaduslik, aga tema ja partner ei ole formaalselt laulatatud.

Esimese võimalusena kaalus paar lapsendamist. Seadus lubab seda ka geide puhul, aga praktikas on see pea võimatu. "Maailm on väikeseid koduta lapsi täis ja see oleks justkui loogiline valik. Aga kahepalgelisus paljudes ühiskondades on siiski niivõrd tugev, et kui asi läheb rohkem tegudeni ehk lapsendamiseni, siis see praktiliselt välja ei tule," rääkis Frank, lisades, et seaduste järgi saaks kaks meest lapsendada, kuid praktikas pole see võimalik.

Reimo Mets tõi välja huvitava nüansi – kui paljude heteropaaride puhul esineb tahtmatuid rasedusi, siis samasoolistel on järglaste saamine alati hoolega kaalutud ja planeeritud samm.

"Me oleme palju teadlikumalt ette valmistanud ennast, et kui me saame lapse, siis oleme mõelnud kolm-neli sammu ette, mis hakkab saama sellisel juhul, kui mind ei ole, kui sind ei ole, mis saab lapsest, kuhu laps läheb, mis vanaema roll on, mis on vanaisa roll. Me peame vastama paratamatult täna eksisteerivate seaduste kohaselt mitmele olulisele küsimusele, millele heteropaar ei peagi mitte kunagi mõtlema," selgitas Mets.

Franki ja tema kaaslase jaoks oli järgmine variant asendusema raha eest, mis Eestis oleks keelatud. Soodsa seadusandluse ja kvaliteetse meditsiini kättesaadavuse tõttu on teenus kõige levinum USA-s ja Indias. Määravaks said kulud.

Frank rõhutas, et enamik kliente Indias on tegelikult üle maailma kokku sõitnud heteropaarid, kes põhjusel või teisel lapsi ei saa. Meditsiiniliselt on tegu kunstviljastamisega.

Et mehed siiamaani isekeskis bioloogiliselt mingi valemiga lapsi ei saa, on geipaaril vaja nii munarakudoonorit ehk naist, kes loovutab oma munarakke, kui asendusema, kes piltlikult öeldes rendib oma üsa, milles loode areneb.

Frank rääkis, et munaraku leidmine ei ole väga keeruline, sest neid agentuure on väga palju, mille kaudu munarakke hankida.

Tema sõnul on olnud isegi Eestis katseid selline agentuur püsti panna, kuid see pole tööle hakanud.

"Siit lähiümbruskonnast on munarakke võimalik hankida nii Valgevenest, Ukrainast, Venemaalt, Gruusiast, Armeeniast," loetles Frank, kes sai endale munaraku Gruusiast.

Surrogaatema abil lapse saamine on kallis

Kehavälise viljastamise kliinik New Life Delhis, kuhu Frank oma partneriga pöördus, kuulub osaliselt Eestis omal alal tuntud meestele – kunagi Tartu ülikooli kliinikumi juhtinud Jaanus Pikanile ja embrüoloogiaprofessor Andres Salumetsale.

Kuigi vajalikud rakud saaks transportida ka külmutatuna, lendavad kõik lapsetegemise osapooled korraga Indiasse, et bioloogiline materjal oleks võimalikult värske.

"See tähendab, et munarakudoonor ja asendusema tsüklid kooskõlastatakse, valmistatakse mõlemad ette ja siis munarakudoonor, tavaliselt on neid mitu korraga, oma saatjate ja meditsiinilise meeskonnaga lendavad kohale ja saadakse munarakud, mis praktiliselt kohe viljastatakse. Edasi läheb täpselt nii, nagu seda ülejäänud maailm teeb, ükskõik, millises haiglas," rääkis Frank.

Rasedus õnnestus alles teisel katsel, kuid see-eest tõi mullu novembris asendusema ilmale mitmikud. Kusjuures Franki lapsed on automaatselt Eesti kodanikud.

Franki sõnul läheb niisugune surrogaatema abil lapse saamine maksma kõige vähem umbes 25 000 dollarit. Temal läks see maksma umbes 50 000 dollarit.

Laste legaliseerimine Eestis on keeruline

Kui bioloogiline pool on moodsa meditsiini puhul suhteliselt ennustatav, siis juriidika on surrogaatema sünnitatud lapse maaletoomisel Eestis just geipaari puhul keeruline.

Edasi tahab paar maimud vastastikku lapsendada, aga praeguse seisuga pole see võimalik kas või sellise pisiasja pärast, et Eesti perekonnaseadus ei luba ankeedis ema lahtrisse kirja panna meest.

"Siin on rahvusvahelise õiguse kollisiooninorm, kus üks seadus, ühe riigi kord ütleb ühtemoodi, teise riigi kord teistmoodi. Eks need on sellised vaidlused, mis kokkuvõttes peavad Eesti kohtute jaoks jälle uue lehekülje pöörama ja valgustama ka meie kohtusüsteemi sellest, milline on tegelik olukord," rääkis Reimo Mets.

Franki sõnul on tema lapsed praegu kaitseta, nii juriidilises kui majanduslikus mõttes ning kui tema või elukaaslasega midagi juhtub, võib riik lapsed lastekodusse panna.

Arvatavasti saab sellest, kuidas Frank lõpuks oma lapsed Eestis legaliseerib, juriidiline pretsedent ja praegu möllav debatt kooseluseaduse üle on selliste juhtumite kõrval juba ammu ajale jalgu jäänud.

"Eestis kasvab mitusada samasooliste isikute perekonnas kasvavat last. Küsimus on selles, et tänasel hetkel, kui meil on diskussioon kooseluseaduse üle riigikogus, siis tegelikkuses mida me reguleerime, on ju see, et me reguleerime olukorda, mis juba tegelikult eksisteerib. Me loome õigusi nendele konkreetsetele isikutele, nende lastele, kes täna vajavad neid õigusi," tõdes Mets.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: