"Ärimees-omaniku esimene huvi on kasum, aga meie oleme õppinud arstiteaduskonnas ja meie kutse-eetika ei luba meil lähtuda ärist. Kõik proviisorid, kes apteegis töötavad, lähtuvad ikkagi inimesest, tema vajadustest ja probleemist, aga teda suunatakse omaniku poolt väga palju sinna äri poole," rääkis üks proviisorite koja ellukutsujatest Karin Alamaa-Aas ERRi raadiouudistele.

Teiseks tahavad proviisorid hakata riigile tervishoiuteenust osutama, sest siis ei ole vaja ka ravimite müüginumbrite pärast muretseda.

"Kui riik aktsepteerib meid kui tervishoiuteenuse pakkujat, siis ei ole apteegi ainuke tulu enam ravimite müük, vaid riik ka maksab meile selle teenuse eest," selgitas Alamaa-Aas.

"See tähendab, et me oleme esmatasandi tervishoiu osa. Me tegelikult olemegi seda, aga on veel palju asju, mida saab lahendada apteegis. Inimene ei pea alati minema apteegist ära ravimiga, ta võib saada ka meie käest lihtsalt head nõu," jätkas ta.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Ivi Normet näeb Proviisorite Kojal mitmeid kasutegureid. "Proviisorite koja kasu võiks edaspidi olla selles, et nad aitaksid riigil planeerida apteekrite järelkasvu, aitaksid kokku leppida kvaliteedinõuetes ning jälgida, et Eesti inimestele pakutav apteegiteenus oleks nendele nõuetele vastav ning kui see ei ole, siis aidata seda kvaliteeti parandada," rääkis Normet.

Avalik-õigusliku apteekrite koja idee käis tegelikult välja riigikohtu endine esimees Märt Rask. Ta leiab, et hoolimata seadustest ja piirangutest on selles valdkonnas siiski mitmeid halle alasid, kus vastutuse peaksid võtma erialaspetsialistid.

"Mis puudutab apteekide ketti üle Eesti, rahalist poolt, ka selle teenuse kvaliteeti, noore kaadri ettevalmistamist - seda oskusteavet ei oma keegi peale nende inimeste, kes igapäevaselt töötavad proviisoritena. Selle pärast minu arvates on see koht lihtsalt tühi ja see tuleb täita. Kindlasti peab suurenema erialainimeste roll kogu selle teenuse osutamisel, personalivalikul, eetikaküsimustes," selgitas Rask.

Proviisorite Kojaga soovitakse taastada ka enne Teist maailmasõda tegutsenud Eesti Rohuteadlaste Koja ajalooline järjepidevus. Proviisorite Koda tahab kutseliiduna seista koondada proviisorite õiguste eest ja rääkida kaasa nii seaduste tegemises, apteegiteenuse arendamises kui ka proviisorite atesteerimises ja väljaõppe suunamises.