Teelõik rajati Eesti Energia ja partnerite koostöös ning Euroopa Liidu LIFE+ fondi toetusel põlevkivituha kasutusvõimalusi uuriva OSAMAT projekti raames.

Tee turbase aluspinna ettevalmistamisel kasutati sideainena kuni nelja meetri sügavusel põlevkivituha ja tsemendi segu. Selle tulemusel stabiliseeriti maanteealune pinnas.

„Katselõik on jagatud viieks osaks, kus igas sektsioonis kasutati erinevat tuhaliiki ja -kogust ning erinevas koguses tsementi. Sel moel saab analüüsida, milline kasutatud segudest on tee-ehituseks kõige sobilikum,” selgitas üks projekti eestvedajatest, Eesti Energia keskkonna arendusjuht Tõnis Meriste.

Maanteede ja tammide rajamisel eemaldatakse tavaliselt pehme pinnas ja asendatakse see stabiilse materjaliga. Teine võimalus on mass-stabiliseerimine, mille tulemusel pehme pinnas tugevdatakse vajaliku tugevuseni ilma pinnast eemaldamata.

„Meie projektis katsetasime turba mass-stabiliseerimist põlevkivituha ja tsemendi segudega. Tuhas sisalduvad kivistuvad sidusained muudavad turba piisavalt stabiilseks võimaldamaks sellele maanteetamm rajada,“ rääkis Meriste.

Valminud teelõiku seiratakse kuni 2016. aastani, et tuvastada, milliseid muutusi põlevkivituhale rajatud teel tekib.

„Uuritakse nii pinnast, pinnasevett, stabiliseeritud kihi kivinemist, konstruktsiooni vastupidavust kui teekatte kulumiskindlust," tutvustas Meriste.

Meriste sõnul on tuhal tsemendiga väga sarnased omadused, kuid tuha kasutamine oleks tee-ehitusel majanduslikult mõistlikum.