96 protsenti museaalidest on hoidlates peidus ja paljude hoidlate seisund on selline, et museaalid pigem hävinevad kui säilivad.

Muuseumiühingu andmetel on kolmveerand muuseumide kogudest tingimustes, kus museaalid ei pruugi pikaajaliselt säilida. Mõnes muuseumis on ruumipuudus nii suur, et kogude täiendamisse on tekkinud lüngad.

"Kogumise mõttes on olukord hull, sest tarbekunsti- ja disainimuuseum on üks neist, mille juurde jäi kunagi hoidla ehitamata. Ma usun, et Eestis on neid muuseume mitmeid ja selle tulemusel ongi kogumine keeruline," lausus tarbekunsti- ja disainimuuseumi juht Kai Lobjakas.

Muuseum valmistab ette Standardi ülevaatenäitust ja Lobjaka sõnul tuleb piltlikult öeldes hakata pärast tuttavaid paluma, et kelle pööningul saaks Eesti mööbliloos olulisi esemeid hiljem hoida. Pärandhoidlat peab muuseumijuht vajalikuks.

"Ükshaaval sellist tingimuste rida kokku saada, nagu ühel tänasel hoidlal olema peab, on suur luksus," ütles Lobjakas.

Valitsus otsustas 2018. aastal, et muuseumidele luuakse kaks suurt pärandhoidlat, kus oleks tagatud nõuetekohased hoiutingimused, kuid ikka ja jälle pannakse nende rajamine pausile. Nii ka tänavu.

"Erinevalt väga paljudest teistest objektidest, mis ettevalmistamise käigus on läinud kallimaks, siis pärandihoidla on läinud ajas pigem odavamaks, sest kogu aeg on optimeeritud," lausus muuseumiühingu juht Anu Viltrop.

Muuseumiühing soovis järgmise aasta eelarvest saada 2,5 miljonit eurot Põhja-Eesti pärandihoidla ettevalmistustöödega jätkamiseks ja projekteerimiseks. Viltropi sõnul aitaks ühishoidla hiljem riigil raha kokku hoida, sest sinna koonduksid kõik konservaatorid ning iga muuseum ei peaks neid eraldi palgal hoidma.

"Kui pärandihoidla saaks valmis, siis oleks ka muuseumides rohkem ruumi, et kõike seda head, mida kogutud on, näidata, sest täna on umbes 96 protsenti esemetest hoidlates peidus," ütles Viltrop.

Riigikogu rahanduskomijsoni juhi Annely Akkermanni sõnul ei ole küsitud 2,5 miljonit eurot suur summa, aga lootus lisaraha saada on nullilähedane, sest riigikaukas raha napib.

"Kirjas küsitakse raha projekti ettevalmistamiseks ehk üheks etapiks ja projekti tasuks hakata ettevalmistama siis, kui projekt on tegelikult valmis – millal läheb ehituseks, kui palju ehitus maksab ja kust ehituse jaoks raha saadakse. See on ka projekti mõttes üks etapp ja poolik," lausus Akkermann.

Kui mandri muuseumide murele lahendust ei paista, siis hiidlased saavad tänu Norra abiprogrammile oma muuseumile uue hoidla.