Lastekaitse liit koolitab teist aastat järjest kiusamisvabade koolide meeskondi

Lastekaitse liit alustas projekti "Kiusamisest vaba lasteaed ja kool" uute meeskondade koolitamisega. Liidu eesmärk on, et projektis osalevad koolid muutuksid oma piirkonnas ka vastavaks metoodikakeskuseks.
Taanist alguse saanud kiusamisvastast programmi on Eestis vedanud lastekaitse liit lasteaedades 2010. aastast. Liitunud on üle 400 lasteaia, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Koolides alustati programmiga eelmisest sügisest. Projektijuht Liivia Tuvike ütles, et igast maakonnast on kaasatud üks ja Tallinna igast linnaosast samuti üks kool kahe esimese klassiga. Kokku osaleb 25 pilootkooli.
Programmis osalevate koolide meeskondade senise tagasiside põhjal on aasta läinud väga hästi, kuid lastekaitse liidu Tartu ülikooli eetikakeskuse koolitaja Merit Lage ütles, et tihti on õpetajatel keeruline leida aega, et süstemaatiliselt metoodikaga tegeleda.
"Metoodika näeb ette süstemaatilisi laste koosolekuid grupisuhete teemal. Tasapisi on koolid leidnud erinevaid viise, kuidas iganädalaselt või üle kahe nädala teemat fookuses hoida. See nõuab loovust ja koolisiseseid kokkuleppeid. See on täiesti võimalik," selgitas ta.
Kiusamise ennetuse puhul on Lage sõnul üks oluline murdepunkt see, et lapsed saaksid ise aru, kust alates kiusamine algab ja kuidas sellega toime tulla, sest suur osa kiusamisest ei toimu sageli üldse koolis, vaid sellest väljaspool.
Selles on Merit Lage sõnul suur roll nii lapsevanematel kui ka õpetajatel.
"Konfliktid on iseloomulikud kõikidele inimsuhetele kõikides eagruppides. Laps ei ole tihti ettevalmistatud selleks, et kohtub erinevate klassikaaslastega ja oskab otsekohe lahendada erinevaid olukordi. Nüüd on siin täiskasvanu sekkumise koht, et anda teadmisi ja kogemusi ja harjutada lastega koos, kuidas reageerida mõnedele ütlustele, kuidas anda sõnum sellest, et see, mida sa teed ei meeldi mulle ja et teine võtaks seda ka kuulda," rääkis Lage.
Kiusamise äratundmise puhul soovitab ta nii lapsevanematel kui ka õpetajatel tähelepanelikumalt jälgida, kuidas ja mida lapsed oma klassikaaslastest räägivad. Sama oluline on seegi, kuidas täiskasvanud ise laste kuuldes teistest peredest räägivad.
Toimetaja: Merili Nael