ERR Brüsselis: Euroopa Liidu kliimapakett osutus oodatust leebemaks
Ööl vastu tänast lepiti Brüsselis kokku kliima- ja energiapakett, mille kohaselt tuleb aastaks 2030 Euroopa Liidus vähendada õhusaastet 40 protsenti.
Kliimapakett on esialgselt planeeritust mõnevõrra vähem ambitsioonikas, ütles "Aktuaalsele kaamerale" ERRi Brüsseli korrespondent Johannes Tralla.
Kliimapaketi eesmärke lahjendati taastuvenergia kasutamise osas kolm protsenti. Sellega tuldi vastu Poolale, kelle jaoks tähendaks kivi- ja pruunsöe kasutamise vähendamine elektritootmisel suuremat energiasõltumist Gazpromi gaasist ja tõstaks kohaliku elektri hinda 80 protsenti.
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on aga väga oluline, et selline kokkulepe sündis. Põlevkivisektoris tähendab see Eesti jaoks, et peame aina keskkonnasäästlikumalt toimetama ning meie energiajulgeolek vastupidiselt, hoopis suureneb, rääkis keskkonnaminister.
Peaminister Rõivase eesmärk oli ülemkogule minnes Eestile välja rääkida paremad konkurentsitingimused põlevkivisektorile. Seda võib Tralla sõnul pidada Eesti diplomaatia võiduks.
Kütusedirektiivi seaduse jõustamise akt annab võimaluse Eesti põlevkiviõli ja sellest tulevikus valmistatava diisli turustamiseks Euroopa Liidus. Selle jõustamisakti üle on Euroopa Komisjoni koridorides vaieldud kuid. Praeguseks on Euroopa Komisjon selle vastu võtnud ning saadetud edasi Euroopa Parlamenti. "See, et selline järeldus satub täna Euroopa ülemkogu järeldustesse ja kokkuvõtetesse, seda võib pidada Eesti diplomaatia suureks töövõiduks," ütles Tralla.
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, et 40 protsenti õhuheitmete vähendamist on väga ambitsioonikas ja on Euroopa Liidule jõukohane. "Ma arvan, et ta annab just vastupidi Euroopa Liidule väga tugeva positsiooni teiste suurte majandustega läbirääkimisel ja ka ülemaailmse kliimakokkuleppe sõlmimisel."
Eesti Taastuvenergia Koja hinnangul riskib kliimakokkulepe aga meie tulevikuga ning näitab Euroopa vähest valmisolekut piirata järsult sõltuvust Vene naftast ja gaasist.
Üleeuroopaline taastuvenergia eesmärk ehk 27 protsenti kogutarbimisest on koja sõnul liiga tagasihoidlik. Eesti huvi riigi pikaajalist edu silmas pidades peaks kliima- ja energiapoliitika olema nende sõnul ambitsioonikam.
Toimetaja: Marju Himma