Minister: kaevandus- ja ehitustegevus oleks mõjunud Nabala-Tuhala piirkonna veerežiimile drastiliselt ({{contentCtrl.commentsTotal}})
Valitsus kiitis heaks Nabala-Tuhala looduskaitseala loomise eelnõu, mis ühendab mitu varem kaitse alla võetud ala. Looduskaitseala loomine tõmbab aga kriipsu peale lubjakivi kaevandamise plaanidele ning on sundinud valima kiirraudtee Rail Baltic ehituseks pikema trassi.
Tuhala nõiakaev, mis on praegu väga tavalise kaevu sarnane, võib kevadel taas rahumeeli purskama hakata, sest mingit kaevandamist kaitseala staatus ei luba. Just lubjakivi kaevandamise takistamiseks tundliku veerežiimiga piirkonnas kaitseala loomine algatatigi, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Lubjakivi asub 100 protsenti põhjavee all ja oleks siinsamas 2,5 kilomeetri kaugusel muudetud nii palju veerežiimi, et nõiakaev oleks hävinud ja oma tuhatkond kodukaevu Ülemiste järvest kuni Mahtra soostikuni välja," rääkis Tuhala looduskeskuse juhataja Ants Talioja.
"Põhjus, miks otsustati kaitseala moodustada, on ikkagi selles, et kaevandustegevuse ja massiivse ehitustegevuse tulemus, mis Rail Balticu näol oleks selles piirkonnas alanud, oleks just selle veerežiimi jaoks olnud väga drastiline. Mõju veele on selline, mis ulatuks väga kaugele ja see on põhjus, miks seda selles piirkonnas teha ei saa," põhjendas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Rohkem kui 4600 hektari suurune Nabala-Tuhala kaitseala jääb Harju- ja Raplamaa piirile ja just sealt oleks läbi läinud kavandatava kiirraudtee Rail Baltic kõige otsem trass. Tänu kaitseala loomisele tuleb raudtee nihutada lääne poole, mis teeb ehituse kallimaks. Kriips tõmmati peale ka lootusele kaevata raudtee-ehituseks lubjakivi sealtsamast lähedalt.
Nabala-Tuhala kaitseala suhtes on kahtlusi avaldanud ka Teaduste Akadeemia juhatus, mis soovitas valitsusel loodukaitseala loomine peatada ja asja põhjalikumalt uurida.
"Avastasime, et meie looduskaitse komisjon ei olnud süvenenud piisavalt sellesse ekspertiisiakti, kuivõrd ekspertiisiakt ei puuduta sõnagagi maavarasid ja nendega seotud probleeme," selgitas akadeemik, geoloogiaprofessor Dimitri Kaljo.
Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni esimees Urmas Tartes jäi juhatusega eriarvamusele. "Küsimus ongi selles, et üks ehitusmaterjal on asendatav teisest kohast saadavaga. Lõpeks see Nabala ei ole ka mingi tippkvaliteediga maardla. Teisalt, need loodusväärtused, mis kaevandamise käigus häviksid, on pöördumatud protsessid," ütles Tartes.
Toimetaja: Merili Nael
