Juškin: Venemaa viib tuumarelvad USA-le lähemale ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1419708143000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Balti Venemaa uuringute keskuse juht Vladimir Juškin on arvamusel, et kuna Venemaa jääb paljudelt parameetritelt Ühendriikidest tehniliselt maha, paigutab ta tuumarelvad oma potentsiaalse vaenlase piiridele võimalikult lähedale.

„Kui rääkida tuumapariteedist, siis selle aasta 1. septembri seisuga oli see Venemaa ja USA vahel saavutatud tuumalõhkepeade arvu tasemel, kusjuures Venemaal oli 1. septembril üks tuumalõhkepea rohkem kui USA-l. Kui aga hinnata kanderakette, siis jääb Venemaa kandjate osas 266 ballistilise raketi võrra maha, mida ta püüab lähiaastatel lepingu START III raames tasa teha. Kuid probleem pole selles. Asi on veel selles, et peale ballistiliste rakettide võib Ameerika Venemaa vastu kasutada tiibrakette, mis lendavad suure kiirusega. Praegu lendavad need kahekordse helikiirusega. Neid on Ameerikal väga palju – tuhandeid selliseid rakette,“ rääkis Juškin intervjuus „Aktuaalsele kaamerale“.

„Peale selle on USA-l raketitõrjesüsteem. Seni veel lõpetamata variandis, kuid USA-l on raketitõrjesüsteem Aegis, mis on paigaldatud sõjalaevastikus, ning tal on ka raketitõrjeseadmed šahtides. Ning kõige ebameeldivam on Venemaale see, et USA-s on küllalt edukalt käimas hüperhelikiirusega relva katsetused. See on tiibraketi X-51A, mis viimastel katsetustel lendas 6100 kilomeetrit ning oli õhus 360 sekundit, see tähendab kuus minutit. Seda on väga palju, sest ta lendab [---] neli ja pool korda helist kiiremini.

Lennata atmosfääris sellise kiirusega on väga keeruline tehniline ülesanne. Sellele vaatamata, otsustades Ameerika allikate põhjal, võib see rakett USA armee relvastusse jõuda juba 2017. aastal.

Venemaal ja Hiinas katsetatakse samuti hüperhelikiirusega relva, kuid avalikest allikatest on teada, et Vene tiibrakett suudab sellise kiirusega lennata kaks sekundit. Tähendab, et mahajäämus on väga suur..tulemused ei ole seni eriti paljulubavad.

Ja seetõttu näiteks räägib Venemaa kaitseministeeriumi rahvusvahelise sõjalise koostöö peavalitsuse endine ülem Leonid Ivašov, et sellise tehnilise mahajäämuse juures on tuumapariteedist rääkida mõttetu.“

Juškin selgitas, et hüperhelikiirusega relva ilmudes suudaks Venemaa hüpoteetilise tuumavastasseisu korral saata Ameerikasse mõnikümmend tuumalõhkepead, samal ajal kui USA suudaks Venemaale toimetada kõik oma 1500 tuumalõhkepead. Seetõttu, nagu on öelnud Ivašov, on Venemaal kogemus, kuidas seda mahajäämust kompenseerida: maapealne ja allveelaevadel olev tuumarelv tuleb paigutada USA territooriumile võimalikult lähedale.

Ivašov on nimetanud kaht Lõuna-Ameerika riiki, kellega tuleb alustada baaside läbirääkimisi. Need on Venezuela ja Brasiilia. Peale selle on relvastusse võetud kaks Borei-klassi allveelaeva, millel on raketid Bulava. Need olid ette nähtud Põhjalaevastiku koosseisu, sest see on Venemaa peamine tuumarelvaga varustatud laevastik, kuid vastavalt korraldusele pidid nad juba 17. detsembril dislotseeruma Kamtšatkal, kus nende jaoks on ehitatud kaks kaid. Seal on nad USA-le lähemal..

„Kui külm sõda, mida alustas Vladimir Putin Euro-Atlandi tsivilisatsiooni vastu, jätkub, siis eksisteerib külma sõja süžees kindlasti Kariibi kriis,“ ütles Juškin.

Vaata Juškini venekeelset intervjuud käesolevast artiklist või ERR-i portaalist RUS.ERR.EE.

Toimetaja: Merili Nael, Heikki Aasaru

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: