Haapsalus šoti peol tunti uhkust Eestile kingitud tartani üle
Haapsalus liikus täna tavapärasest rohkem ruudulistes seelikutes mehi ja naisi, sest peeti šoti pidu.
Šoti kultuuripäevade juurde käis tartani tutvustus, jääkeegliturniir ning tantsude ja toostidega õhtusöök, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kontrollitud fakt - maailm peatub, kui majja astub šotlane. Šoti kildid on maailmas teada-tuntud, kuid sellest hoolimata jäävad mees ja seelik ilmselt aegade lõpuni vastupandamatuks tähelepanu objektiks.
Täna tehti puust ja punaseks, et rahvale selgitada, kuidas mees sinna seeliku sisse saab. Viis meetrit kangast volditi kõigepealt põrandal kokku, mees viskas end kanga peale pikali ning kangas tõmmati rihmaga ümber mehe. Ühesõnaga - keeruline värk.
Tartan tähendab ruudumustrit, kus eri värvi kangakiudude põimimisel tekkinud ruudud moodustavad omakorda teatud vahemaa tagant korduva mustri. Tartanit seostatakse enamasti Šotimaaga, klannidega ja kõige enam ehk kildimaterjaliga.
Eesti võib olla olla uhke, et me oleme üks vähestest rahvastest, kellel on oma tartankangas, mille šotlased on meile kinkinud.
"Šotimaal on sadu tartanmustreid. Viimasel ajal on loodud palju uusi, nagu ka Eesti rahvuslik tartan, mis loodi 2005. aastal," rääkis šotlane Philip G. L. Barlow.
Eesti rahvusvärvide ja Šotimaa kuninglikult lõvilipult laenatud punase ning kuldse kombinatsiooni peavad šotlased ise väga ilusaks. Ja loomulikult on see unikaalne ja kordumatu. Oma tartan on peale eestlaste ja šotlaste veel vaid mõnel rahvusel.
"Neid pole palju. Ilmselt käputäis. Eesti oli üks esimesi maid, kes sai oma rahvusliku tartani," ütles Philip G. L. Barlow.
"See on väga tähtis, sest minu jaoks on... Ma just tunnen seda, et see on ka Eestit tutvustav, et see ei ole mitte ainult see, et näitad Eestis, et sulle meeldivad šotlased, aga väga sageli, kui sa lähed sellega kusagile välismaale, siis küsitakse kohe, kust sa pärit oled, kust see tartan on," rääkis Eesti Šoti Kultuuriseltsi juhatuse liige Eike Urke.
Haapsalu šoti peol on kombeks ka curlingut ehk jääkeeglit mängida. See XVI sajandil Šotimaalt alguse saanud mäng kogus täna Väikse viigi jääle nii palju rahvast, et jää hakkas kurjakuulutavalt ragisema, kuid pidas siiski vastu.
Suurbritannia saatkonna ja Haapsalu linna korraldatav šoti pidu kulmineerus õhtul šoti poeedi Robert Burnsi auks korraldatud õhtusöögiga. Homme on aga luulemaraton, kui ette loetakse kõik Burnsi eesti keeles ilmunud värsid.
Toimetaja: Heikki Aasaru