Turismiarendajad alustasid kampaaniat "Ida-Virumaa üllatab" ({{commentsTotal}})

Ida-Virumaa maine Eesti turismi- ja puhkealana ei ole just kõige parem. Sealsed põlevkivikaevandused ja keemiatööstused ning elektrijaamad justkui manitseksid turiste ettevaatlikkusele.

Idavirulaste eesmärk on kujunenud eelarvamuste kummutamine, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ettekujutus Ida-Virumaast on teistes Eesti maakondades ja linnades enamasti üsna sünge - tuhamäed, kaevandused, mürgitatud õhk ja vesi ning palju-palju töötuid muulastest narkomaane.

Ida-Virumaa tagasitoomiseks Eesti mentaalsele kaardile on Ida-Viru turismiarendajad alustanud kampaaniat "Ida-Virumaa üllatab".

"Üllatus on see, et Ida-Virumaa on nagu kaks ühes. Ühelt poolt siin tõesti Eesti kõige ägedamad ja erakordsemad seiklused, teiselt poolt on siin samas kõrval kohe uskumatult lõõgastav puhkus - pikim kuurortala Eestis," tõi välja Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen.

Kampaania käigus tutvustatakse siinseid puhkealasid ja seiklusparke ning vaatamisväärsusi.

"Meil on olemas selliseid aktiivse puhkuse võimalusi, kaunis loodus. Meil on olemas veeatraktsioonid ja erinevad muuseumid, mõisad ja kindlasti ka piirilinn Narva," märkis Jõhvi turismiinfo keskuse konsultant Kristiina Ernits.

Üks siinseid tuntumaid seiklus- ja puhkekeskusi on Kiviõli poolkoksimäele rajatud seikluspark, kus suvel toimuvad motovõistlused ja talvel saab mäest alla lasta nii suuskade kui lumelauaga.

"Kui on vähegi võimalik, tulge kohale vaatama ja võib-olla tekib endal ka huvi selle asjaga tegeleda, sest et see keskus on selleks nagu ideaalne," lumelauaklubi SWB lumelaudur Karel Kangro.

Ka Aidu karjäärialale rajatav sõudekanal on juba jõudnud kujuneda tõsiseks turismimagnetiks. Talvel tähistasid paljud uisuspordihuvilised siinsel jääl Eesti Vabariigi aastapäeva.

Kevadiseks Ida-Virumaa üllatuseks saavad maikuu alguses toimuvad Eesti esimesed meistrivõistlused kullauhtmises ja naistele ja lastele mõeldud kalliskivide kaevandamine Kohtla kaevandusmuuseumis. Sel aastal üllatab Ida-Virumaa ennekõike Eesti inimesi, ent valmis on plaanid meie naabrite külla kutsumiseks.

Toimetaja: Liis Velsker



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: