Venemaa lahinguvalmidus kutsub rahvusvahelist üldsust üles valvsusele
Üha sagedasemad Venemaa korraldatavad sõjaväeõppused ning idanaabri soov suurendada kohalolekut USA ligiduses annavad rahvusvahelisele üldsusele põhjust valvelolekuks.
Venemaa president Vladimir Putin on andnud käsu lahingvalmiduse kontrolliks Vene Põhjamere laevastikule ning õhudessantvägedele, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Kaitseminister Sergei Šoigu sõnul osalevad õppustel vähemalt 38000 meest, mitukümmend laeva ning vähemalt 100 õhusõidukit. Samuti on hetkel käsil uue strateegilise väejuhatuse loomine.
"Detsembris 2014 otsustas Putin luua viienda strateegilise väejuhatuse ja seda tehakse Põhjalaevastiku baasil. Eesmärk on ka kontrollida nüüd, kuidas töötab see uus loodav strateegiline väejuhatus ehk testida strateegilist operatiivtasandi juhtimisstruktuuri," selgitas õppuste seost reformidega Venemaa vägede juhatuses erukindral Ants Laaneots.
Ametlikult on õppuste eesmärgina välja toodud vajadus kaitsta Vene sõjalist julgeolekut Arktika regioonis. Ants Laaneotsa hinnangul teenib korraldatud jõudemonstratsioon hoopis mitut teistsugust eesmärki.
"Idee on ikkagi selles, et hirmutada Lääne-Euroopat suure sõja võimalusega, kui ta jätkab Moskvale n-ö ebasobivat poliitikat eelkõige Ukrainas. Sisepoliitiline dimensioon on ka olemas ehk see on nagu vastus Lääne nn agressiivsusele, mida propageerib Vene massimeedia ja sõjahüsteeria õhutamine Venemaa-siseselt. On ka eesmärk elanikkonna tähelepanu kõrvale juhtimine majanduslikust olukorrast ja olmeprobleemidest muidugi," rääkis ta.
Erukindrali arvates peaks Eesti üha sagedamaks muutuvatesse õppustesse suhtuma teatava valvusega.
"Ma küll välistan selle, et nüüd toimuks mingisugune agressioon, aga nad kindlasti mängivad läbi nende õppuste käigus päris paljusid selliseid elemente, mis puudutavad potentsiaalseid kallaletungi plaane nii Skandinaaviamaadele kui ka Balti maadele ja teistele Euroopa riikidele," märkis Laaneots.
Kuigi Venemaa suudab suuri väeüksusi pikkade vahemaade tagant liigutada järjest kiiremini, jääb riigi reageerimisvõimekus ekspertide hinnangul siiski Ameerika Ühendriikide omale tugevalt alla.
Seetõttu arvatakse, et Vladimir Putin on asunud otsima võimalusi paigutada Vene väed USA-le võimalikult ligidale, näiteks Kuubale, Venezuelasse ja Nicaraguasse.
"Kuuba osas püüab Venemaa nüüd luua samalaadset olukorda kui see oli 1962. aastal ehk siis, kui võimalik, paigutada oma raketid Kuubale, kui võimalik, ka tuumalõhkepeadega. Seega panna nad n-ö ameeriklastele külje alla," pakkus Laaneots.
Toimetaja: Liis Velsker