Eestlaste kaasaskantav maa-alune pommivarjend äratab maailmas huvi ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Terramil

Eesti sõjatehnikafirma loodud vastupidav plastist pommivarjend on äratanud maailmas huvi ning tõsised läbirääkimised käivad praegu mitmete riikidega.

Eesti sõjatehnikafirma Terramil juht Kristo Kirs märkis, et varjendi vastu tunnevad huvi Saudi Araabia, Bahrein, Pakistan, India ja Egiptus, kirjutab Eesti Päevaleht.

Varjendi ühe mooduli, kus on olemas kõik eluks vajalik, saab paigaldada soovitud kohta maa sisse kõigest pooleteise tunniga ning mooduleid ühendades saab maa alla ehitada terve turvalinnaku.

Umbes kahetonnise ja kuue meetri pikkuse varjendimooduli saab kohale tuua tavalise veoautoga ja see sobib mis tahes maailmanurga pinnasega, vaja läheb siiski ka ekskavaatorit.

Varjendit on katsetatud ka reaalselt maa sees ja seda pommitades ning selgus, et kuni 155mm mürsule peab varjend hästi vastu. „155mm mürsk on suhteliselt levinud sõjamoon, mida kasutatakse kahurite ja tankide puhul," märkis Kirs.

Varjendi vastupidavus sõltub paljuski sellest, kui sügavale varjend panna ning kui see kaevata 40–50 meetrit maa alla, peaks see Kirsi sõnul ka tuumapommile vastu.

Tartu ülikooli teadlaste tehtud katsed andsid kinnituse, et inimesel, kes kaugtulirelvade rünnaku eest selles varjendis varjub, on seal ohutu, teatas Terramil ERR-i uudisteportaalile.

Konkureerivad varjendid reeglina betoonist, palgist või rauast, aga ükski pole 100 protsenti veekindel ega mobiilne erinevalt eestlaste varjendist.

Pommikelder on vee-, UV-, happe-, ilmastiku- ja pinnasekindel. See talub äärmuslikke temperatuure, olles kasutatav temperatuurivahemikus -50 kuni +80 ˚C. Seeläbi sobib varjend nii tsiviil-, sõja- kui ka kriisipiirkondades kasutamiseks.

Ettevõte on koostöös kaitsejõududega teinud ka katsetused, mis kinnitasid, et kuni 155 mm mürsu tabamusele peab varjend vastu.

Katses osalesid ka Tartu ülikooli töökeskkonnalabori teadlased, kes tipptasemel seadmetega hindasid, kui turvaline on varjend seal viibivale inimesele.

TÜ töökeskkonnalabori juhataja Margit Oja sõnul mõõdeti selleks mürataset, vibratsiooni ja tõukeid, mida põhjustavad varjendi ümber maanduvad mürsud ja miinid.

 

Toimetaja: Marek Kuul



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: