Soome on varem käsisüvaveepomme kasutanud vähemalt neljal korral
Soome oli enne eilset kasutanud käsisüvaveepomme oma territoriaalvetes vähemalt neljal korral.
Käsisüvaveepommide kasutamine pole seega igapäevane meede, kuid samas pole tegu ka millegi üliharuldasega. Tegu on hoiatamiseks mõeldud vahendiga, mis tekitab tugevat müra, kuid ei ole objektile ohtlik. Üldjuhul kasutatakse neid, et anda võõra allveelaeva meeskonnale märku, et neid on märgatud.
Ajalehe Helsingin Sanomat andmetel kasutati käsisüvaveepomme 1991. aasta oktoobris, kui Hanko lähistel Soome territoriaalvetes märgati võõrast allveelaeva. Käsisüvaveepomme visati ka 1986. aasta juunis ja 1990. aasta mais Ahvenamaa juures, nendel kordadel olevat võõrad allveelaevad küll alles lähenenud Soome territoriaalvetele.
Kõige suurem "allveelaevapaanika" puhkes Soomes 1982. aasta juunis. Põhjuse selleks andis osaliselt ka eelmise aasta vahejuhtum Rootsis, kui Karlskronas sõitis karile Nõukogude allveelaev. 16. juunil märgati võõrast allveelaeva Märketi laiu lähedal. Sündmuskohale saabus piirivalvelaev Kuikka, kust visati allveelaeva kohale käsisüvaveepomme.
Soome merevägi viskas eile öösel Helsingi rannikuvetes avastatud seni tuvastamata veealuse objekti hoiatamiseks käsisüvaveepomme. Kaitseminister Carl Haglund ei välistanud, et tegemist võis olla allveelaevaga. Aktiivne mereväe operatsioon lõpetati teisipäeva õhtuks, kuid uurimist, tugevdatud seiret ja juhtumi analüüsi jätkatakse.
Toimetaja: Laur Viirand