Raport: kõige parem on ema olla Norras, Eesti on 27. kohal ({{commentsTotal}})

Kõige halvem on emade ja laste olukord Somaalias.
Kõige halvem on emade ja laste olukord Somaalias. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Emade ja laste olukord on kõige parem Norras, kõige halvem aga Kesk- ja Lääne-Aafrika riikides. Eesti on langenud 27. kohale, selgub organisatsiooni Save the Children koostatud raportist.

Save the Children koostas emadepäeva eel raporti, milles kasutati ÜRO andmeid 179 riigi kohta, et selgitada välja, kus on emadel ja lastel elada kõige parem ning kus on neil kõige raskem. Indeksi koostamisel võeti arvesse emade ja laste tervise ja hariduse näitajaid ning emade majanduslikku ja poliitilist staatust.

Kõige parem on emadel ja lastel olla Norras, Soomes ja Islandil. Esikümnes on veel ka Taani, Rootsi, Holland, Hispaania, Saksamaa, Austraalia ja Belgia. Suurbritannia asub 24. kohal ja USA 33. kohal.

Eesti asub emade ja laste heaolutabelis 27. kohal. Võrreldes eelmise aastaga on Eesti langenud nelja koha võrra tahapoole. Leedu ja Läti vastavalt 28. ja 40. kohal.

Kõige halvem on emade ja laste olukord peamiselt Lääne- ja Kesk-Aafrika riikides. Üheteistkümnest viimasel kohal olevast riigist kõik peale kahe on just selle piirkonna riigid. Viimasel kohal on teist aastat järjest Somaalia, kus on kõik indeksi arvutamisel kasutatud näitajad väga halvad.

Lääne- ja Kesk-Aafrika riikides sureb rasedusega seotud asjaoludel üks naine 30-st ning üks laps kaheksast enne oma viiendat sünnipäeva.

Emaduse indeks näitab suurt lõhet rikaste ja vaeste riikide vahel.

Raportis märgitakse, et emade ja laste heaolus mängivad rolli ka relvastatud konfliktid ja halb riigijuhtimine.

Iga päev sureb maailmas 17 tuhat last enne viie-aastaseks saamist. Enim on selliseid juhtumeid agulirajoonides, kus on ülerahvastatus ja kehvad sanitaartingimused. Elupäästev tervishoid võib olla küll väga lähedal, kuid kõige vaesemad emad ja lapsed ei saa sageli abi, mida nad vajavad.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Teadlased määrasid muu hulgas Maltravieso koopamaalingute vanuse.

Professor: neandertallaste 150 aastat kestnud diskrimineerimine on lõppenud

Neandertallased joonistasid Hispaania koopaseintele käejälgi, kolmnurki ja loomi ning mõistsid sümbolismi vähemalt 20 000 aastat enne nüüdisinimeste Euroopasse saabumist. Uued leiud kinnitavad üheselt, et ennast ei suutnud läbi kunsti väljendada ainult praegu elavate inimeste otsesed esivanemad.

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: