Emasid ei takista tööle naasmast kvalifikatsioonipuue, vaid tööandja hoiak

Võib-olla on tõesti mõningaid erialasid, kus noortel emadel on raske naasta endisele töökohale, kuna nende kvalifikatsioon on langenud, nagu väidab Krista Piirimäe [Postimees 25.1.]. Samas on enamus (noorte) naiste töökohtadest sellised, kus tööülesanded, vajalikud teadmised ja töökeskkond ei muutu kuigi kiiresti.
Pigem on probleem selles, et emad, kes on lapsega kodus kauem kui poolteist aastat, ei saa naasta oma endisele töökohale mitte kvalifikatsiooni kaotamise pärast, vaid seetõttu, et tööandja arvab, et töötaja on kvalifikatsiooni kaotanud. Ehk peaks tööandjad oma mõtteviisi muutma ja aduma hoopis seda, et pärast lapsega kodus oldud aastaid tööle naastes on teie töötaja palju entusiastlikum, ärksam, töörutiinist räsimata.
Muidugi sõltub tööle naasmise keerukus ka inimese võimetest, iseloomust ja tahtmisest. Aga minu arvates on lapsega kodus oldud aeg pigem hea võimalus töörutiinist välja lülituda ja tegeleda millegi hoopis muuga. Ja see „muu“ – kõik väikse inimhakatisega seotu – ei ole hoopiski kerge töö ja meelakkumine. Tagasi nn tavalisele palgatööle minek tundubki nii mõnegi ema jaoks pigem „raske töö“ vahetamisena „kerge töö“ vastu.
Selge on ka see, et rohkem lapsi tähendab ka kauem kodus oldud aega. Selle võimaldamiseks on nii vanemahüvitis kui ka lasterikka pere toetus ülimalt tänuväärsed meetmed.
Loomulikult on naise tervise ja kogu rahvastiku iibe seisukohast parem, kui naine sünnitaks oma lapsed 20. eluaastates. Aga ärge unustage, et „naised ei ole sünnitusmasinad“, nagu ütles äsja naistearst Kai Haldre. Kahe sünnituse vahel peab olema piisavalt pikk aeg taastumiseks. Ja naised, ärge peljake sünnitada ka nii-öelda hilises eas. Kui olete piisavalt sportlik ja tervislike eluviisidega, võite oma kolmanda ja neljanda lapse sünnitada ka pärast 35. eluaastat. Ja hilisem sünnitusiga ei tähenda automaatselt, et ei sünni igati terve ja tubli laps.
Mõned faktid minu elust. Ma olen vaid ühel korral pärast lapse sündi naasnud oma varasemale töökohale (neljanda lapse sünni järel). Esimese kahe lapsega kodus oldud ajal ei olnud veel vanemahüvitist. Viimasel oli oluline mõju kolmanda ja neljanda lapse saamise üle otsustamisel. Ma sünnitasin esimese lapse 24-aastasena ja neljanda lapse 41-aastasena, esimene laps sai sünnijärgselt Apgari skaalal hindeks 8 ja neljas 9 (Apgari indeks on kiire hinnang vastsündinu tervislikule seisundile 10-pallisel skaalal).
Mul on olnud hindamatu võimalus kõigi oma nelja lapsega olla kodus kaks kuni kolm aastat. Ma olen selle üle tõeliselt õnnelik. Ja ma olen veendunud, et laps, kes on oma esimesed eluaastad veetnud koos emaga, on tasakaalukam, arukam ja hoolivam isiksus. •
Samal teemal:
Krista Piirimäe: nelja lapse ema lisandusi Margus Punabile
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, sisutühjad, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Rain Kooli