Soome rahvusringhäälingu artikli kohaselt on Venemaa sõjaline aktiivsus Läänemerel, õhupiiri rikkumised ja Kremli retoorika tekitanud Eestis hirmu - äsja korraldas Eesti oma ajaloo suurima kaitseväeõppuse ning president Toomas Hendrik Ilves on soovinud Eestisse juurde NATO vägesid.

"Nad soovivad oma julgeolekut sellisel viisil näidata. Ega ei oska öelda muud, kui et eks igaüks teeb seda omal moel," kommenteeris Soome endine riigipea.

Yle esimese raadiokanali saatele "Ykkösaamu" intervjuu andnud Halonen tunnistas, et ta ei kahetse oma 2008. aastal antud hinnangut, mille kohaselt on eestlaste suhtumine Venemaa vastu "posttraumaatiline". Sellist sõna kasutaks ta ka täna.

Haloneni arvates on Soome Nõukogude Liiduga peetud sõdadest üle saanud, mis sest, et teatavate "mõlkidega". Eestile aga tõi oma iseseisvuse kaotamine Haloneni arvates kaasa hirmu, mida saab võrrelda inimesega, kes on äsja pääsenud vägivaldsest abielust. "Eks sellest eemale saamine on eestlaste jaoks psühholoogiliselt raske," nentis ta.

Laiemalt Eesti ja Soome julgeolekualaseid valikuid kommenteerides sõnas Halonen, et eestlased ja soomlased ei pea asjadest samamoodi mõtlema.

"Me võime erinevalt mõelda erinevatel põhjustel ja eks seal on ka emotsioonid mängus. See, mida aga kõik peaksid tegema, on proovida luua olukorda, mis võimaldaks naasmist normaalsete suhete juurde," rääkis ekspresident.

"Me ei ole naiivsed"

Halonen oli sel kevadel Harvardi ülikoolis loenguid andmas ning tema hinnangul on USA-s arusaam Venemaast ja viimase poolt tekitatud ohust naaberriikidele "palju mustvalgem ja hirmutavam". Väidetavalt isegi rohkem kui Soomes või Eestis.

"Ma siiski ei usu, et me oleme naiivsed. Me peame nende asjadega hakkama saama nii täna kui ka homme, seega me suhtume pragmaatilisemalt. Mõne kaugema piirkonna kohta võime ka meie teravamalt sõna võtta," lausus Halonen.

Asjaolu, et Eesti on NATO liikmesriik, pole Haloneni arvates iseenesest ületamatu takistus suurema riikidevahelise kaitsekoostöö tegemiseks. Äsja avaldatud Yle uuringus selgus, et soomlaste ja eestlaste arusaamad kaitsekoostööst on üsna erinevad.

"Meil on kaitsekoostöö teiste Põhjamaadega, kellest osa on samuti NATO liikmed. Need on täiesti lahendatavad küsimused. Arvan siiski, et seda kaitsekoostööd tehakse suuremas seltskonnas, kus on ka muud Põhjamaad ja NATO ning EL liikmesriigid," märkis Halonen.

Eesti keele õppimine sai alguse ühest arusaamatusest

Haloneni esimesed Eestiga seotud mälestused pärinevad lapsepõlvekodust, kus tema isa kuulas Eesti raadiot, et saada teada, mis Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust juhtuma hakkab. Haloneni sõnul oli tema isa üsna kainelt mõtlev töölisliikumise mees, kes suutis kindlasti ära tunda Eesti raadiosse tekkinud nõukogude propaganda.

Halonen oli laulva revolutsiooni ajal Harri Holkeri valitsuse justiitsminister ning 1990. aastal Eestisse tehtud reisi ajal kogetu on tal siiani hästi meeles.

"See oli selline aeg, et on kahju, kui sellest osa ei saanud," meenutas ta.

Halonen pakkus tollal Eestile võimalust (ja tegi seda ilma nö Moskva loata), et saadab Soome juriste Eestisse, et need aitaks põhiseaduse vormistamisele kaasa. Abi võeti vastu ning sellest ajast said alguse ka Haloneni eesti keele õpingud.

Nimelt oli Eesti kolleeg Haloneni tehtud ettepaneku kohta öelnud "huvitav" ning tõlk oli kiirelt reageerinud, et selgitada sõnade erinevust - ehk et Haloneni ideed peeti tõepoolest huvitavaks, mitte aga naljakaks või naeruväärseks. ("Huvittava" tähendab soome keeles naljakat või naeruväärset - Toim.)

"Siis ma sain aru, et võib ka muid väga põhimõttelisi arusaamatusi ette tulla, kui ma eesti keelt õppima ei hakka," ütles Halonen.

Käesoleval suvel jääb keelekursus Eestis Halonenil kiire töö tõttu küll vahele, kuid keeleõpingud jätkuvad. Tuglase Seltsi juhatusse kuuluv Haloneni jaoks jääb Eesti alati erilisele kohale. "Meid soomeugrilasi on ju nii vähe," rõhutas ta.