Rannar Vassiljevi hinnangul on töötukassa reservid tänases olukorras täiesti piisavad. "Kas nad on piisavad ka järgmise sügava kriisi ajal? Seda näitab tulevik," sõnas SDE minister ERR-i uudisteportaalile.

Samas nentis ta, et kassa reservid on võrreldes eelmise kriisi algusega oluliselt suuremad ning riik on seetõttu paremini valmistunud.

"Seda muret, et peaksime kriisi ajal töötuskindlustuse maksemäära tõstma, mis on põhimõtteliselt vale, ei ole," kinnitas Vassiljev, leides, et surutise perioodil on mõistlik töötamist nii ettevõtetele kui ka töötajatele odavamaks teha.

Tööministri arvates tuleb mingil momendil n-ö joon tõmmata ja muuta töötuskindlustuse maksumäära nii, et see kataks ära kulud, kuid reservi enam ei kasvataks.

Uued teenused ja reform kasvatavad kulusid

Peaminister Taavi Rõivas ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et töötuskindlustuse maksemäära ei langetatud, kuna järgmisest aastast peab töötukassa võtma endale kandva rolli töövõimereformi läbiviimisel.

Ka töö- ja tervishoiuminister kinnitas, et reformikava rakendamine toob kaasa lisakulusid.

"Siinkohal on kindlasti tähtis, et töötukassa saab endale juurde uue ülesande, mis puudutab töövõimereformi, mistõttu on oodata kulude kasvu," sõnas Vassiljev, nentides, et see, milliseks kulud kasvavad, seda näitab ainult aeg.

Lisaks sellele kinnitas tööminister, et tulevikus tahab töötukassa teenustevalikut laiendada ja selle sisuline otsus on kinnitatud töötukassa juhatuses. "Tulevikus võiks olla võimalik saada teenust ka nendes sektorites, kus me näeme, et inimesed võivad töötuks jääda, aga täna pole nad veel koondamisteadet kätte saanud," rääkis Vassiljev.

Kriiside ennustamine on maitse asi

Minister toonitas, et loomulikult ministeerium prognoosib oma kulusid, kuid pärast reformi edukat rakendumist ja teenuste valiku laiendamist peab Vassiljevi arvates tõsiselt kaaluma, kas töötukassa tulud peaksid ületama kulusid.

Samas on töötukassa reservide otstarbekat mahtu keeruline kindlaks määrata, kuna tööministri väitel on seda võimalik teha ainult järgmist suuremat kriisi ette nähes.

"Seda saab tegelikult hinnata selle järgi, kuidas keegi prognoosib järgmist reaalset tulevikus aset leidvat kriisi, aga eks see ole selline maitse asi," selgitas minister, lisades siiski, et hetkeseisuga on reservid piisavad. Peaminister Taavi Rõivas oli samuti kindel, et tänaseks on kogunenud töötukassale piisavalt ressursse, et elada üle suurem kriis. "Minu hinnangul on praegused reservid üsna sellises suurusjärgus, mis on vajalikud ühe suure kriisi üleelamiseks," ütles Rõivas. 

Korb: riik hoiab reservide abil eelarve tasakaalu

Töötukassa reservid on rahandusministeeriumi valitseda, mistõttu kriitikud, kelle hulka kuulub ka riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Mihhail Korb (KE), usuvad, et valitsus kasvatab neid rahavarusid eelarve tasakaalus hoidmiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera"

"Praegu kogutud reservid on juba üle mõistuse suured. 2008-2009 kriis näitas, et nii suuri reserve pole vaja. Täpselt nii ongi, et raha seisab eelarves mingi rea peal, aga tegelikult kaetakse sellest teisi kulutusi," väitis Korb.

Peaminister nende väidetega ei nõustu. Nagu ta ei nõustu ka tööandjate ja töövõtjatega, kes töötukassa nõukogu liikmetena on korduvalt soovinud maksumäära vähendamist.

Mait Palts: kas kolmepoolne kokkulepe on vajalik?

Valitsus kinnitas senised maksumäärad hoolimata nii tööandjate kui ka töövõtjate soovist langetada maksu kahe aasta jooksul vastavalt 1,4 ja 0,7 protsendile. Kaubandus-Tööstuskoja juhi Mait Paltsi hinnangul tekib järjekordselt küsimus, kas töötukassa nõukogu puhul selline kolmepoolne kokkuleppe on üldse vajalik või mitte, kui valitsus otsustab seda mitte aktsepteerida.

"Tegelikult ei ole tegemist esmakordse taolise olukorraga," nentis Palts.

Haiguspäevade hüvitamine töötukassa poolt ei oleks mõistlik

"Aktuaalse kaamera" reporteri Jürgen Klemmi küsimusele, kas töötukassa reservidest ei võiks hüvitada haigekassa haiguspäevi, vastas peaminister, et seda tuleb tõsiselt mõelda.

"Mis puudutab ravikindlustuse või mõne muu teenuse toomist haigekassast töötukassasse, siis kõike võib arutada, aga seal peab lihtsalt jälgima seda, et peab hoidma üldist maksukoormust kontrolli all ja kui me paisutame väga palju töötukassa kulutusi tuleviku vaates, siis see tähendab seda, et töötukindlustusmaksel on ka tulevikus raskem langeda," lausus ta.

Minister Vassiljev lisas omalt poolt kommentaariks, et tema hinnangul on tänane süsteem mõistlikum.

"Tegelikult nii töötukassa kui ka haigekassa riigi rahanduse mõttes konsolideeritakse nende eelarve tasakaal. Ehk seda võluvitsa, et kui me haigekassast viiksime haiguspäevade hüvitise töötukassasse, siis tuleks raha juurde, ei tule. Süsteemis jääb raha täpselt sama palju," selgitas Vassiljev.

"Ma arvan, et seesugused hüvitised peaksid olema makstud kohast, kus on võimekus kontrollida, et need hüvitised on põhjendatud ja teiselt poolt oma süsteemi läbi tagada, et neid oleks vähem. Ja tulenevalt sellest, et need on seotud lühiajalise haigusega, mitte mingi pikaajalise töövõimetusega, siis on see pädevus selgelt olemas haigekassas. Kui see peaks minema töötukassasse, peaks töötukassa hakkama seda pädevust sisse ostma," märkis ta.

Värske statistika järgi on tööpuudus Eestis vaid 4 protsenti. Töötuskindlustushüvitist makstakse 9400 inimesele keskmiselt 400 eurot kuus.

Käesoleva aasta lõpuks on töötukassa varade oodatav väärtus 648,8 miljonit eurot.