Hilpus: Eesti-Vene suhetes on raske teha pikaajalisi plaane, kuid väikesed arengud on positiivsed ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1448545729000 | amCalendar}}
Foto: Eesti Moskva saatkond/Facebook

Eesti suursaadik Moskvas Arti Hilpus andis Kremlis president Vladimir Putinile üle volikirjad. Hilpuse sõnul on riikide vahelistes suhetes viimasel ajal näha ka positiivseid arenguid.

"Eesti-Vene suhetes on raske teha pikaajalisi plaane, sest nagu me Vene sise- ja välispoliitikas võime täheldada võib olukord väga kiiresti muutuda," leidis uus Eesti suursaadik Moskvas ERR-i raadiouudistele antud intervjuus.

Seetõttu on Hilpuse hinnangul mõistlik liikuda edasi väikeste, positiivsete ja konstruktiivsete sammude kaupa.

"Väga oluline moment on piirilepingute ratifitseerimine. Eile teatavasti toimus Eesti riigikogus ratifitseerimisseaduse esimene lugemine ja sama protsess on käimas Vene riigiduumas. Loodetavasti saab see pikk protsess lähikuudel lõpule viidud," rääkis suursaadik.

Positiivseid aspekte on veel teisigi. Pärast välisministrite Kaljuranna ning Lavrovi kohtumist New Yorgis on Hilpuse väitel suhted Moskva ja Tallinna vahel vähehaaval paranenud. "Eston Kohveri naasemine kodumaale, mis iseenesest oli väga halb kogemus, aga koos selle lahendamisega on üks segav faktor meie suhtest maha võetud ning seda ei pea igal sammul meelde tuletama," märkis Hilpus.

Ühtlasi on ka Eesti ja Vene välisministeeriumid üle pika aja taastanud sisulise suhtluse. "Eelmisel nädalal toimusid Tallinnas välisministeeriumite poliitika osakondade vahel konsultatsioonid ja järgmisel aastal loodame konsultatsioonide korraldamisele konsulaarvaldkonnas," märkis Eesti uus suursaadik Venemaal.

Volikirjade üleandmise tseremoonial kinnitas Venemaa president Vladimir Putin valmisolekut edendada Eestiga heanaaberlikke suhteid ja vastastikusel austusel põhinevat dialoogi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Oleme valmis vastastikku lugupidavaks dialoogiks Eestiga, heanaaberlikkuse vaimus. Kinnituseks vastastikuse usalduse tõusmisest võiks olla piirilepete ratifitseerimine. Meie seisukoht on teile hästi teada, mis puudutab meie Eestis elavate kaasmaalaste õigusi ja õiguslikke huve. Ja muidugi me lähtume sellest, et neid rangelt jälgitakse," ütles Putin.

Arti Hilpus on sündinud 31. oktoobril 1972. aastal. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude ning täiendanud ennast Genfi Julgeolekupoliitika Keskuse.

Aastatel 1995-1996 töötas ta riigikantseleis nõunikuna. 1996. aastal asus tööle välisministeeriumisse personalibüroo direktori ametikohale (1996-1998). Seejärel oli Arti Hilpus Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika büroo direktor (1999-2001 ja 2005-2006) ning julgeolekupoliitika büroo direktor (2006-2008).

Aastatel 2001-2004 töötas ta Berliini saatkonnas. Arti Hilpus on olnud aastatel 2009-2012 suursaadik Norra Kuningriigis ja Islandi Vabariigis. Enne praegusele ametikohale asumist oli ta suursaadik Bosnias ja Hertsegoviinas, Makedoonias, Montenegros ja Serbias.

Toimetaja: Allan Rajavee

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: