Eesti suursaadik Hilpus: Venemaa ei piirdu vaid pealinnaga ({{commentsTotal}})

Eesti ja Venemaa suhted püsivad jahedad ning suuri poliitilisi edusamme kajastada pole. Eesti suursaadik Venemaal Arti Hilpus ütles saatele "Välisilm", et mida kaugemal Moskvast, seda sõbralikum suhtumine Eestisse on.

Juba üle aasta kestab Moskvas Eesti saatkonna maja remont. See on ajalooline hoone, mis on ehitatud enam kui 100 aastat tagasi ning on ühtlasi ka Eesti suurim välisesindus. Ent tundub, et see pole siiski kahe riigi suhetes olulisim iseloomujoon, mida suursaadik Arti Hilpus nimetab "jahedaks stabiilsuseks".

"Kui tihti ja kui olulistele üritustele teid praegu näiteks siin Moskvas kutsutakse? Millal te nägite oma silmaga kas või Putinit või välisminister Lavrovi?" küsis ERR-i korrespondent Anton Aleksejev Eesti suursaadikult.

"President Putinit võib näha välisriigi või ütleme Euroopa riigi suursaadik võrdlemisi sageli, sest selliseid kutseid, kus president esineb peakõnega mõnel konverentsil või suurel rahvusvahelisel seminaril, neid tuleb sageli. Refereeritakse niisugust kõnet pikalt ja põhjalikult kohalikus meedias. Ma arvan, et viimane kord, kus ma ise sain Putinit näha, oli siis tema kõne ajal energiafoorumil oktoobrikuus. Ega see ei tähenda, et sellistel üritustel oleks võimalik presidendile juurde astuda ja turvaperimeetrist läbi murda ja hakata arendama selliseid teemasid, mis antud juhul ühele või teisele saadikule tunduvad olulised," vastas Hilpus.

Ent saatkonna ja suursaadiku töö Venemaal ei piirdu loomulikult vaid pealinnaga. Viimase kahe aasta jooksul on Hilpus külastanud paljusid Venemaa eri regioone.

"On olnud kohtumisi kuberneride, asekuberneride, linnapeadega. Mõnel kohtumisel tekkib algusest peale suhteliselt kuiv ja formaalne õhkkond, kus kantakse ette põhiliselt kogu see statistika ja jutupunktid, mis nagu meie riigi ja antud piirkonna vahel võiks olla. Ja siis aines lõpeb suhteliselt kiiresti. Aga on ka niisuguseid esindajaid nagu näiteks meenub mulle esimesena Jekaterinburgi karismaatiline linnapea Jevgeni Roizman, kellel olid mitmeid varasemaid kontakte Eestiga, kes huvitus praegu teatud Tallinna linnas tehtud algatustest. Kas neid oleks võimalik rakendada ka Jekaterinburgis. Kohtumine oli täiesti informaalne, tema poolt organiseeritud kunstimuuseumis. Ja selliste kontaktide peale, usun, on võimalik ka edaspidi suhtlust jätkates teha juba mingeid konkreetseid koostööprojekte. Mida kaugemale Moskvast sõita, eriti Siberisse või kaugesse põhja, seda rohkem kohtab eelarvamustevaba suhtumist Eestisse ja eestlastesse," nentis Eesti diplomaat.

Mis on aga olnud Hilpuse jaoks kõige keerulisem osa tööst Moskvas?

"Ma ütleks, et harilikult iga töö, ka diplomaatiline töö, on mingile kindlale tulemusele või saavutusele orienteeritud. Raske on leida niisuguseid pikemaajalisi koostööprotsesse, mis viiks minisuguse tulemuseni. Lihtsam on alati esimese tutvumiskohtumisega. Aga kui riikidevahelised suhted on üldiselt jahedas ja keerulises seisus, siis selle tavaline tagajärg on see, et mingit jätkuprotsessi ei järgne. Inimesed saavad tuttavaks, aga tegelikku koostööd sellest ei kujune," rääkis Hilpus.

On ka meeldivaid erandeid - nii näiteks on lõppeval aastal toimunud saatkonna toetusel aktiivne dialoog mõlema riigi majandusministeeriumite vahel, teemaks transport. Vastu on võetud ka piiriülese koostöö ning regioonidevahelise koostöö programm. Teisisõnu - kui mingites küsimustes ühist keelt ei leita, siis teistel aladel ikka.

"Ma ausalt öeldes panen natuke imeks ja kahetsen, et selle üldise fooni taustal, mis vaatab meile Balti riikide teemal vastu Venemaa suurematest meediaväljaannetest, on nii vähe juttu just sellisest mittepolitiseeritud ja praktilisest koostöövaldkonnast, mis tõepoolest huvitab mõlema poole inimesi rajoonides, maakondades mõlemal pool piiri, ja mis pakub näite natuke teissugustest suhetest Eesti ja Venemaa vahel, kui seda tavapäraselt on meie laiem publik harjunud ette kujutama," lausus suursaadik Hilpus.

Venemaa temaatikat kommenteeris "Välisilma" stuudios välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna peadirektor Rein Tammsaar. Video lisandub peagi.

Toimetaja: Laur Viirand



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: