Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Poola vastuseis pidurdab Balti riikide elektrivõrkude ühendamist Kesk-Euroopaga

Autor/allikas: Elering

Eesti ja Balti riikide elektrivõrk ei pruugi saada plaanide kohaselt osaks Kesk-Euroopaga sünkroniseeritud elektrivõrgust, sest Poola uus valitsus peab seda liiga kulukaks.

Kui aastaid on räägitud, et Eesti võiks 2025. aastaks end lahti siduda Venemaa elektrivõrgust, siis nüüd võib see plaan lükkuda teadmata kaugusesse, sest Poola uus valitsus on pidurdamas Balti riikide elektrivõrkude ühendamist Kesk-Euroopaga, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Strasbourgis on selle nädala plenaaristungitel korduvalt jutuks Euroopa energialiidu loomine ja see, kuidas tagada erinevate liikmesriikide huvid. Mitteametlikes vestluses on jutuks aga ka see, et Poola uus valitsus on Balti riikide valitsustele mõista andnud, et nad ei kavatse loodetud mahus panustada seni Venemaa elektrisüsteemi osaks olevate Balti riikide sünkroniseerimisse Kesk-Euroopa elektrivõrguga. See tähendaks siis elektrisageduse hoidmist, mis on tarvilik, et võrk toimiks ning oleks stabiilne.

Euroopa parlamendi saadik Kaja Kallas ütles, et ka talle on selgelt jõudnud sõnum, et Poolal pole huvi Ida-Poola aladel teha hiigelinvesteeringuid, millest nemad otseselt kasu ei saa.

"See on seotud Poola uue valitsusega, kes on väga selgelt euroskeptiline. Ja igasugune Euroopa projekt, mille alla ka see sünkroniseerimine läheb, leiab sellist vastupanu. Keegi ei eitagi, et see on kallis, aga see on meile väga oluline," ütles Kallas.

Kallase sõnul on alternatiiviks Eesti ja Balti riigid sünkroniseerida põhjamaade elektrisüsteemiga.

"Põhjamaade huvi on tegelikult see, et kui me räägime energialiidust, siis sellega kaasnevad ka erinevad eesmärgid ja eesmärkide täitmisega kaasnevad erinevad rahalised eraldised Euroopa Liidu eelarvest. Just on seal ühenduste eesmärk. Kui meie oleme põhjamaadega, siis põhjamaad seda ühenduste eesmärki hetkel ei täida. See tähendab seda, et Euroopa Liidu eelarvest on võimalik kõigil nende ühenduste ehitamiseks rohkem raha saada," rääkis Kallas.

Eesti põhielektrivõrgu halduri Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles, et juba homme kohtub ta Brüsselis Euroopa komisjoni esindajatega, et teemat arutada ning edasised analüüsid peaks näitama, millise süsteemiga ja kuivõrd kiiresti ning milliste kuludega on Eestil ja teistel Balti riikidel võimalik end sünkroniseerida põhjamaade võrguga.

"Poola seisukoht on jätkuvalt üsna skeptiline selles osas, mis puudutab Balti riikide sünkroniseerimiseks vajalike täiendavate võrgutugevduste tegemist ja liinide rajamist Poolas. Aga ilma selleta see võimalik ei ole," sõnas Veskimägi.

Veskimägi lisas, et Eesti huvi on Venemaa süsteemist lahtisidumine ning vahet pole, kas see õnnestub teha läbi Poola või Põhjamaade abil ning kolmas võimalus on ka kolm Balti riiki saavad oma sageduspiirkonna.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: