Balti - Tartu 330-kilovoldise kõrgepingeliini (L300) rekonstrueerimise raames pannakse uutele, 24 kuni 45 meetri kõrgustele ja kaheksa kuni 21 tonni kaaluvatele mastidele ka 110-kilovoldised õhuliinid, mis praegu asuvad eraldi mastidel, vahendas "Aktuaalne kaamera". Tänu sellele vabaneb Ida-Virumaal 455 hektari ja kogu Eestis 1300 hektari ehk enam kui 1800 jalgpalliväljaku jagu piirangualust maad.

Töö tegemine kodudes elektrikatkestusi ei põhjusta. "Tavatarbija neid töid ei tunne. Eesti elektrisüsteem on üles ehitatud niimoodi, et alajaamad on dubleeritud toitega. Kui me ühel pool teeme töid, siis teisel pool on toide tagatud. Tarbijani katkestused ei jõua," kinnitas Eleringi projektijuht Marten Raidma. Tema sõnul oli kõrgepingeliinimastide vahetus vajalik ka seetõttu, et senised mastid olid kuni 70 aastat vanad.

Eesti peab olema valmis end Venemaa elektrivõrgust lahti ühendama ja Mandri-Euroopa elektrivõrguga liituma 2025. aasta lõpuks. Selle nimel käivad tööd üle Eesti ja kõige kaugemale on nendega jõutud Ida-Virumaal.

"Balti riikide ja Poola jaoks läheb see maksma kokku 1,6 miljardit eurot. Eesti osa sellest on 300 miljonit eurot. 75 protsenti tuleb Euroopa Liidust ja ülejäänud 25 protsenti tuleb ülekoormustulust. Tarbijale see midagi maksma ei lähe," ütles Raidma.

Kui ettevalmistustööd lähevad plaanide kohaselt, siis Eesti elektrisüsteemi Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise raames peaksid esimesed mastid Ida-Virumaal taevasse kerkima järgmisel nädalal.

Ida-Virumaal tervikuna vahetatakse välja ligi 117 kilomeetrit vanu, amortiseerunud liine ja asendatakse need uute ja tänapäevastega. Kokku vahetatakse maakonnas sellel liinil 132 ja teisel ehk Viru-Tsirguliina liinil 194 masti. Eestis vahetatakse sünkroniseerimise käigus välja üle 1300 masti.

Balti-Tartu õhuliin rekonstrueeritakse 2022. aastaks, Tartu-Valmiera aastaks 2023 ning Viru-Tsirguliina aastaks 2025. Võrku stabiliseerivate sünkroonkompensaatrorite ehitus algas 2021. aastal ja lõpeb aastal 2024.