Riigikogus läbis Eesti ja Venemaa vaheliste piirilepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu esimese lugemise 25. novembril, kuid Venemaa ei ole järginud diplomaatilist tava menetleda lepingut paralleelselt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kõigepealt peab lepingut käsitlema riigiduuma välisasjade komitee ja alles siis riigiduuma täissaal.

"Praegu on seis niisugune, et Eesti parlamendis on novembris esimene lugemine toimunud, meie oleme enda poolt vajaliku sammu astunud. Nüüd jääb üle oodata, et ka Vene poolelt astutaks järgmine samm. Venemaal on protseduurid parlamendis kahtlemata natuke teistsugused. Näiteks on neil olulisel kohal lugemine riigiduuma välisasjade komitees, pärast mida peaks edasi suunatama riigiduuma plenaaristungile. Tavaliselt seda tüüpi lepingud, ajaloolise kogemuse põhjal, on ratifitseeritud ühe lugemisega riigiduumas," selgitas Hilpus.

Suursaadik kinnitas, et Eestil ei ole mõtet asjadega kiirustada.

"Praeguse hetkeseisuga ei ole midagi väga olulist eelmise sügise jooksul siiski toimunud, peale selle, et teemast on räägitud ja mõlemad pooled jätkuvalt tunnistavad, et sellise juriidiliselt siduva lepingu olemasolu on piiriküsimuse reguleerimiseks mõlemale poolele vajalik. Aga Vene poolelt ei ole niisugust sammu järgnenud nagu on teinud ära juba Eesti riigikogu. Nii et selles mõttes ei ole muud kui jääda ootele. Ja meil ei ole omalt poolt põhjust järgmiste sammudega kiirustada," ütles suursaadik.

"Viimasel ajal ei ole tööalastes kontaktides konkreetsetest tähtaegadest juttu olnud. Nagu läbi 2015. aasta on Vene pool avalikes ütlemistes poliitilisel tasandil toonitanud, et oluline on jälgida üldist suhete õhkkkonna arengut kahepoolsestes suhetes. Eks nad seda kindlasti jälgivad ja kujundavad enda suhtumise, aga konkreetset tähtaega, millal see saaks menetletud, pole," rääkis Hilpus.

Suursaadik tõdes, et eelmise aasta lõpu poole oli Eesti ja Venemaa vahelist poliitilist suhtlust tavapärasest rohkem.

"Teatavasti eelmise aasta viimases kvartalis on meie vahel olnud veidi rohkem poliitilist suhtlust, kui alates sellest ajast kui Krimmi annekteerimise järel Euroopa Liidu ja Venemaa suhted üldiselt oluliselt halvenesid. Me mäletame seda, kuidas välisministrid kohtusid septembri lõpus, kuidas vahetati välja Eston Kohver, tänu millele me saame rääkida teistest ja natuke optimistlikumatest teemadest kahepoolsetes suhetes. Ja muidugi on olnud ka parlamentide vahel kontakte. Riigikogu Eesti-Vene parlamendirühma esindajad käisid oktoobri keskel Moskvas, kus muuhulgas räägiti ka piirilepingute ratifitseerimisprotsessi jätkamisest ja jõuti üksmeelele, et seda protsessi tuleks jätkata mõlemas parlamendis paralleelselt," rääkis ta.