Sester: eurotoetuste vähenemise tõttu tuleb vaadata, kuidas erinevate meetmetega jätkata ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Perioodil 2007-2013 sai Eesti Euroopa Liidult erinevaid toetusi 4,9 miljardit eurot, alanud eelarveperioodil ehk aastail 2014-2020 on see summa eeldatavalt veidi suuremgi, kuid pärast seda hakkab vähenema. Selle valguses tuleb rahandusminister Sven Sesteri sõnul senised meetmed üle vaadata.

Eesti on praegu Euroopa Liidu ümberjagamisprotsessis selge kasusaaja - lõppenud eelarveperioodil maksis Eesti Euroopa ühiskassasse umbes 1,15 miljardit eurot, saades vastu kokku 4,9 miljardit, sealhulgas erinevatest struktuurifondidest 3,4 miljardit. Suurelt osalt läks see raha keskkonnahoiu, infrastruktuuri ja ettevõtluse arendamisse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eurorahadega ehitati näiteks välja Tallinna Ülemiste liiklussõlm, Mäo ristmik, renoveeriti Tallinna lennujaam, Lennusadam ja Teletorn, soetati uued rongid ning renoveeriti veevärk.

Samas toetati ka väiksemaid projekte, näiteks Pärnumaa noorte aitamine tööturule.

"See raha suunati otse noortele - neil olid tööharjutused, koolitused, tööpraktikad, kus noor sai ka päevaraha, loomulikult olid ka koolitajate tasud, juhendajate tasud, erinevad suhtlemistreeningkokkusaamised, töötoad, tööklubid, hüvitasime noorte sõidukulusid," loetles projektijuht Eha Paas.

Alanud eelarveperioodil võiksid rahandusminister Sven Sesteri sõnul Eesti toetused isegi veidi suureneda.

"Arvestades seda, et Eesti annab lisaks saamisele ka Euroopale tagasi, on meil umbes 4 miljardi ulatuses, natuke isegi peale, seda raha, mis meie netopositsiooni järgmisel eelarveperioodil 2014-2020 reaalselt parandab," ütles Sester.

2020. aastal algaval eelarveperioodil hakkab Eesti toetus tõenäoliselt vähenema. Kui palju, sõltub paljuski võrdlusalusest.

"See sõltub, kui suur vähenemine võib struktuurivahenditel tulla, aga me ise arvame, et see on sama summa või 1 miljard vähem ehk kui räägime 4 miljardist, siis 1 miljard ehk 25 protsenti vähem," selgitas ministeeriumi asekantsler Kaie Koskaru-Nelk.

Ministri sõnul tuleb lähitulevikus erinevade meetmed kriitiliselt üle vaadata.

"Täna tuleb nentida, et osa tänaseid tegevusi on väga tugevalt euroraha toel ja tulevikus, kui meie eurotoetused vähenevad, peame vaatama, kas jätkata ühe või teise meetmega kas vähendatud mahus, tuues täiendavalt Eesti maksumaksja raha läbi riigieelarve juurde või siis ka lõpetada. Need otsused on lähiaastateil ees seismas," rääkis Sester.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: