Sipilä tõstatab Soome idapiiri teema ka Euroopa Ülemkogul ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Soome peaminister Juha Sipilä Ülemkogule saabumas
Soome peaminister Juha Sipilä Ülemkogule saabumas Autor/allikas: Thierry Charlier/AFP/Scanpix

Soome peaminister Juha Sipilä kinnitas, et kavatseb tõstatada Soome idapiiril tekkinud migratsioonikriisi ka Euroopa Ülemkogul. Valitsusjuhi sõnul puudutab see kogu Euroopat, sest kui varjupaigataotlejad oma marsruute muudavad pole asi enam ainult Türgis või Kreekas, vaid surve võib tulla ka Venemaa ja Ukraina suunalt.

Soome on üha rohkem mures Venemaa poolelt saabuvate varjupaigataotlejate pärast. Valitsuse liikmed ja erinevad ametkonnad on sellel teemal korduvalt ka oma Vene kolleegidega suhelnud, kuid hetkel pole tulemust veel saavutatud. Kaitseminister Jussi Niinistö tõstatas selle teema NATO kaitseministrite tippkohumisel, kuhu Soome ja Rootsi olid külalistena kutsutud. Nüüd soovib peaminister Sipilä rääkida probleemist ka oma Euroopa Liidu kolleegidega, vahendas Yle.

"Loomulikult me tõstatame selle teema siin arutelude käigus, kahepoolselt on see juba tõstatatud," ütles Ülemkogule saabunud peaminister.

Keskerakondlane Sipilä märkis, et Soome teab väga hästi, milliseid marsruute pidi on läbi Venemaa Soome ja Norra piirile tuldud.

"Osa on tulnud lausa lennukiga Moskvasse või korraldatud transpordiga Moskvasse. Isegi televisioonis on räägitud, kui head ja turvalised need marsruudid on. Praegusel hetkel on see üks turvalisematest ja odavamatest marsruutidest, mis olemas on," rõhutas Soome valitsusjuht.

Varjupaigataotlejad võivad hakata otsima uusi võimalusi üsna varsti, sest lähiajal võib Türgi kaudu Euroopasse pääsemine osutuda varasemast raskemaks. NATO ja Frontex võivad peagi inimsmugeldamise Egeuse merel kontrolli alla saada, samuti kavatsevad Visegrádi riigid ning Bulgaaria ja Makedoonia Kreekast saabuvaid migrante karmimalt tõrjuma hakata. Makedooniale on lubanud piiri valvamiseks abi anda ka Euroopa Komisjon. Seega, kui Kreekast edasi ei pääse, väheneb tõenäoliselt ka sinna pürgivate inimeste arv.

Lisaks Venemaale võivad varjupaigataotlejad üritada Euroopasse pääseda ka Ukraina kaudu. Sellest variandist on rääkinud eelkõige Poola ja Slovakkia, kellel on Ukrainaga ühine piir.

Viimastel kuudel on Soome idapiirile saabunud üle 1000 varjupaigataotleja ning Soome piirivalve kardab, et olukord võib veel oluliselt keerulisemaks muutuda ja saabujate arv kasvada.

Siseminister Petteri Orpo loodab, et probleemi on võimalik lahendada Venemaaga läbi rääkides. Kaitseminister Jussi Niinistö on nimetanud aga üle idapiiri tulevat illegaalset
sisserännet Soome praeguse hetke kõige suuremaks väljakutseks.

"Praktiliselt on potentsiaal piiritu. Sadadest tuhandetest miljonite inimesteni, kes kõik on valmis Venemaalt lahkuma. Selles mõttes on olukord murettekitav. Mitte ainult Soome, vaid ka teiste Euroopa riikide jaoks," selgitas Põlissoomlasi esindav kaitseminister üle-eelmisel nädalal.

Sama probleemi lahkas kaitseminister eile ka Yle telesaates.

Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) parlamentaarse assamblee esimees ja endine Soome kaitseminister Ilkka Kanerva ütles jaanuari lõpus, et idapiirile saabuvate varjupaigataotlejate arvu tõus pole juhuslik ja seda võib tõlgendada ka kui Moskva sõnumit, et Venemaa ei lepi enda rahvusvaheliselt areenilt eemale tõrjumisega.

Endine kaitseminister peab seda teemat eelkõige Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliseks küsimuseks. Moskva ja Brüsseli suhted pole praegu parimal järjel ning Venemaa tahab meelde tuletada oma suurvõimu staatust ja seda, et temaga tuleb käituda nii, et mõlema seisukohti võetaks arvesse, selgitas Kanerva.

"Venemaa eesmärk on loomulikult anda kogu oma julgeolekukeskkonnas vähemalt selge signaal, et selline isoleerimis- ja blokeerimispoliitika Venemaa suhtes ei ole vastuvõetav ega pikemas perspektiivis ka mõeldav," lausus ta.

Kanerva avaldas lootust, et Soome suudab iseseisvalt Venemaaga läbi rääkides olukorra lahendada. Siin on tema sõnul Soome oma huvide kõrval mängus ka rahvusvaheline maine ja näitena tuletas Kanerva meelde süüdistusi ja väiteid, et Kreeka pole suutnud Euroopa Liidu välispiiri kaitsta.

"Varsti hakatakse soomlaste peale näpuga näitama, kui meie idapiir lekkima peaks. Seetõttu tuleb pidada edukaid läbirääkimisi ning asi kontrolli alla saada," nentis ta.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: