Nerg kirjutab oma raamatus "Raske hetk" ("Tiukka paikka"), et mäletab hästi, kuidas 2015. aasta suvel olid soomlased, nende seas ka tema, rahulikult suvepuhkust veetmas, kui mujal Euroopas liikusid teedel sajad tuhanded kodumaalt lahkunud inimesed. Ühel hetkel hakkasid aga alluvad temaga igapäevaselt kontakteeruma, sest keegi ei teadnud, kuidas tegutseda, ja sageli tuli otsused teha kaose keskel väga kiiresti, vahendas MTV.

Kolme kuuga saabus Soome ligi 32 000 migranti. Alguses valitses siseministeeriumi haldusalas suur segadus, sest paljud polnud pidanud võimalikuks, et varem vaid uudistes nähtud inimmass on nüüd tõepoolest Soome jõudnud.

Nergi sõnul mõjutas olukorda ka see, et Soome tõlgendas tol ajal varjupaiga andmist puudutavaid Euroopa Liidu direktiivse paljudest teistest riikidest lahkemalt. See omakorda tekitas migrantide seas kuulujutte - osa saabujatest oli saanud "kindlat informatsiooni", et Soomes jätkuks tööd, elamispindu ja koolitust kõigile. Näiteks Iraagist pärit inimeste Facebooki-gruppides liikus väiteid, mille kohaselt toimuks varjupaigamenetlus Soomes kiiresti ning et peaaegu kõigil oleks võimalus riiki jääda.

Ekskantsler meenutas, et tegelikult aimas ta 2015. aasta pagulaskriisi juba aastal 2013, kui nägi Türgis asuvate põgenikelaagrite paisumist. Nüüd on tal aga kartus, et 2015. aasta sarnane kriis võib iga hetk uuesti puhkeda, sest Euroopa Liidul pole endiselt õnnestunud ühtses varjupaigapoliitikas kokku leppida.

Põhjustega tegelemise asemel on fookus olnud seni paraku vaid sümptomitel, arvas ta.

"Soome seisukohast on muidugi hea, et kui üle Venemaa piiri peaks hakkama tulema varjupaigataotlejaid, siis on olemas suured EL-i piirivalveüksused, mis võivad meile piiril appi tulla," märkis Nerg.

Tollane siseminister Orpo meenutab raamatus läbirääkimisi Venemaaga

Soome siseministeeriumi endise kantsleri Päivi Nergi mälestusteraamatus "Raske hetk" ("Tiukka paikka") saab sõna ka tollane siseminister, praegune rahandusminister ja Koonderakonna juht Petteri Orpo.

Orpo meenutab 2016. aasta jaanuari, kui Venemaa poolelt oli tulnud ja tulemas suur hulk varjupaigataotlejaid Inari Raja-Jooseppi ja Salla piiripunktidesse.

Tegemist oli erakordse olukorraga, sest alates 1944. aastast oli Soome idapiir olnud praktikas täiesti rahulik. Nüüd oli migratsiooniteemast aga saanud ka välispoliitiline küsimus. Mitmed eksperdid hoiatasid, et Venemaa saadab teadlikult kolmandate riikide migrante Soome (ja ka Norra) piirile, et sellisel viisil sanktsioone kehtestanud Euroopale sõnumit saata.

"Selles mõttes oli suur pilt sellest, kas on tegu mingi välis- ja julgeolekupoliitilise probleemiga. Ning kui on, nagu paistab, siis milline? Teisest küljest otsiti kogu aeg ka lahendusi," selgitas Orpo.

Näiteks kirjutab Orpo, kuidas ta istus Soome Moskva saatkonnas Juho Kusti Paasikivi kunagises tööhoones pärast briifingut. "Seal sain lõplikult aru, et ega nüüd keegi enam ei suuda mulle midagi rääkida. Mul on kõik vajalik informatsioon olemas," nentis minister ja tal oli tunne, et algamas on tema elu kõige olulisem koosolek.

Läbirääkimistel Venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) juhtidega rääkisid soomlased, keda Soome saabub, kust nad tulevad ja kui palju nad on selle eest raha maksnud.

Orpo hinnangul peeti läbirääkimisi eelkõige Soome eest, kuigi tegu oli Euroopa Liidu välispiiriga.

"Välispiirist, Schengenist ja Dublinist hoolimata jalutasid inimesed läbi Euroopa meie juurde. Ei olnud sellist tänuvõlga olemas. Seal olin väga tugevalt isamaa asja ajamas," rõhutas ta.

Orpo sõnul oli tegu täiesti organiseeritud tegevusega, kuigi üheski etapis ei selgunud, kes seda organiseerib. Mingi kindla süüdlase suunas tema sõnul näidata ei saa.

Ministri sõnul oli oluline, et Venemaa juhtkond hakkas otsima lahendust. "Andsin neile mõista, et selline olukord ei aita Soomes kuidagi kaasa Venemaa positiivsele kuvandile. Olen kindel, et see oli tähtis sõnum," märkis Orpo.