Vabariigi valitsus vaidlustas riigikohtus Tallinna ringkonnakohtu eelmise aasta 30. aprilli vaheotsuse, millega rahuldati MTÜ Eesti Autorite Ühingu, MTÜ Eesti Fonogrammitootjate Ühingu ja MTÜ Eesti Esitajate Liidu apellatsioonkaebus ning tühistati Tallinna halduskohtus 2014. aasta suvel riigi kasuks tehtud otsus.

Ringkonnakohus tunnustas oma otsusega ühingute ja liidu õigust nõuda Eesti vabariigilt valitsuse 17.01.2006 määruses sisalduva salvestusseadmete ja -kandjate loetelu täiendamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist summas 831 416 eurot.

Kuna valitsus ei ole kaasajastanud salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, millelt „tühja kasseti tasu“ arvestatakse, siis leidsid autorikaitsjad ja teised õiguste omajad, et neil on jäänud aastatel 2010-2013 saamata õiglane tasu.

Tegeliku õiglase hüvitise väljaselgitamine kujuneb kohtumenetluses väga keerukaks, mistõttu leidis ringkonnakohus, et on õigustatud nõude põhjendatuse osas vaheotsuse tegemine.

Ringkonnakohus leidis, et valitsuse poolt väljaantud määrus on põhiseadusevastane osas, milles see ei võimalda õigustatud isikutel saada teose või fonogrammi autori nõusolekuta kasutamise eest õiglast tasu.

Seetõttu jättis kohus määruse vastuolu tõttu põhiseadusega kohaldamata ning tegi asjas vaheotsuse, millega tunnustas kaebajate õigust nõuda aastatel 2010-2013 määruse täiendamata jätmise tõttu tekitatud varalise kahju hüvitamist.

2014. aasta juunis jättis Tallinna halduskohus autorikaitsjaid esindava vandeadvokaadi Priit Läti sõnul nende kaebuse rahuldamata põhjusel, et väidetavalt ei ole Euroopa Liidu õiguse säte, millele kaebajad tuginevad, sedavõrd selge ega täpne, et kohustada Eesti riiki vastutama.

Priit Lätt ütles toona ERR-ile, et ringkonnakohtu otsus tõi uuendusliku ja edumeelse e-riigi ka autoritasude koha pealt Flintstones’ide maailmast digiajastusse.

Autorid, esitajad ning fonogrammitootjad soovisid „tühja kasseti tasu" ka moodsatelt meediakandjatelt ja -seadmetelt, nagu seda on vananenud salvestusvahendite asemele tulnud mp3-mängijad, i-Podid, samuti Blu-Ray ja HD DVD-plaadid ja nendele salvestavad seadmed.

„Siiani koguti autoritasu eelkõige helikassettide ja VHS-ide pealt, mida kasutati kunagi vastavalt muusika ja filmide salvestamiseks. Üsna arhailine moodus. Helikassette ja VHS-e tuleb otsida tikutulega, sest neid lihtsalt ei ole enam ning tänased noored ehk põhiline tarbijaskond pole neist ilmselt kuulnudki," sõnas Lätt.

Läti sõnul on ongi „tühja kasseti tasu" mõeldud näiteks selleks, et kompenseerida autorile tema muusika kopeerimist.

"Kogu pikk vaidlus on käinud selle üle, kas ja kuidas ajakohastada reegleid ning seadusi. Vananenud ja aegunud salvestivahendite asemele on tulnud uued, mille kasutamise eest seni tasu maksma ei pidanud. Eesmärk on mõned uuemad salvestusvahendid seadusesse sisse panna. Kohtusse pöördumise põhjuseks oli vajadus viia seadused kooskõlla muutunud maailmaga, mida muidu nii uuendusmeelses riigis on vist isegi veidi piinlik nõuda," rääkis Lätt.

Tallinna halduskohus leidis 2014. aasta juunis, et Eesti Autorite Ühingu, Eesti Fonogrammitootjate Ühingu ja Eesti Esitajate Liidu poolt valitsusele esitatud nn kassetitasu 831 416 euro suurune lisanõue ei ole õigustatud.

Tühja kasseti tasu on makse, mida küsitakse salvestusseadmete ja -kandjate tarnijatelt, sõltumata sellest, kas salvestuskandjat või -seadet ka tegelikult kasutatakse.

Tegemist on hüvitisega autorile, teose esitajale ja fonogrammitootjale ning tasu määr on alates 2006. aastast kolm protsenti salvestusseadmete ja kaheksa protsenti salvestusvahendite tarnimise hinnast ilma käibemaksuta.

Ühingud soovivad, et nimekirja lisataks Blu-Ray ja HD DVD-plaadid ja nendele salvestavad seadmed. Samuti tahetakse küsida maaletoojatelt lisatasu digipleierite, digibokside, satelliittelevisiooni vastuvõtjate ja osa televiisorite eest.

Mobiiltelefonide ning seadmete eest, mis on integreeritud arvutiga või kasutatavad ainult arvutiga ühendatuna, tasu ei soovita.