Kolmapäeval avastati Euroopa Liidu riikide poolt esitatud sanktioonide kandidaatide arutamisel, et teiste seas on Solikamski magneesiumitehas, Eesti ettevõtte Silmet tarnija. Arutelud lõppesid sellega, et Eesti tegi ettepaneku Solikamskit sanktsioonide nimkekirja mitte panna.

Välisministeeriumi asekantsler Kerli Veski ütles, et Solikamski magneesiumitehase toore on kriitiline kogu Euroopa, mitte ainult Eesti jaoks. "Kui me oleks pannud Solikamski magneesiumitehase ja selle juhi sanktsioonide alla, oleks kogu majandusjulgeolek Euroopas saanud kannatada," lisas ta.

Solikamskis toodetakse haruldaste muldmetallide karbonaate, selgitas Tallinna tehnikaülikooli keemiaprofessor Riina Aav. Nendest tehakse Silmetis puhtaid haruldasi muldmetalle, milleta ei toimi näiteks Lääne autotööstus.

Aav nentis, et haruldaste muldmetallide eraldamistööstusi on Hiinas ja mujal. "Aga Euroopas on Silmet ainuke," sõnas ta. Nüüd on Silmetil ülesanne Solikamsk muu tarnijaga asendada. Seda ülesannet ei saa täita lihtsalt, odavalt ja kiiresti.

Aav rääkis, et haruldasi muldmetalle on igal pool vähesel määral ja nad on erineva koostisega erinevates geograafilistes punktides. "Kui see tuleb mujalt, siis on koostis teine, elemendid teised, mida peaks rafineerima," nentis ta. Seda tehnoloogiat tuleb arendada ja see võtab aega.

"Kui see protsess on kuskil olemas ja seda saab sisse osta, siis see tuleb palju kiiremini," ütles Aav. Kui seda tuleb kohapeal välja töötada, vajab see investeeringuid.

Nabanöör Solikamski magneesiumitehase ja Silmeti vahel on tehnoloogiliselt hädavajalik, kuid poliitiliselt piinlikkust tekitav. Silmeti tulevik on lakmuspaber.  

Veski sedastas, et tegelikult on paljud sektorid Euroopa Liidus pidanud kas ümber orienteeruma, tegema täiendavaid investeeringuid või leidma muud lahendused, millise ettevõtlusega tegelda. "Selles vaates ei ole Silmeti küsimus kuidagi erandlik," nentis ta. Kui sanktsioonid mõjutavad oluliselt majandustegevust, siis ettevõte teeb oma äriplaanid ka ümber.