Mihkelson: rändekriis on loonud Vene propagandamasinale infosõja pidamiseks soodsa pinnase
Riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni (IRL) sõnul näitavad Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud küsitluse tulemused, et osa Eesti kodanikest ei näe, kuidas Vene propagandamasin proovib sotsiaal- ja tavameedia abil võimendada rändekriisiga seotud probleeme ning seeläbi lõhkuda NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist ühtsust.
Turu-uuringute AS-i poolt Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud küsitlusest selgus, et 2/3 Eesti kodanikest näeb täna rändekriisi Venemaa agressioonist suurema ohuna. Riigikogu IRL-i fraktsiooni saadiku Marko Mihkelsoni sõnul võib taolise avaliku arvamuse kujunemise taga olla meedia, kes on rändekriisi ja ISIS-e terroritegevust tihti ekslikult ühte patta pannud, kuid samas on üldise seisukoha kujunemisele kaasa aidanud ka Vene propaganda.
"Vene huvi selle taga on täiesti ühene, sest kui jälgida idanaabri propaganda ühte kesktelge, siis suurema strateegilise eesmärgi täitmiseks ehk Lääneriikide vahelise ühtsuse lõhkumise jaoks kasutatakse väga selgelt rändekriisi," rõhutas Mihkelson.
Riigikogu saadiku sõnul ei ole Vene propaganda tervik suunatud mitte ainult Ida-Euroopa riikide suunas, vaid näiteks ka Briti referendumi puhul näha, kuidas Vene propagandistid väidavad, et need, kes hääletavad Suurbritannia EL-i jäämise poolt reedavad Ühendkuningriigi põhiväärtused.
"Jah, rändekriisil on väga otsene mõju Euroopa julgeolekule, kuid see mõjutab eelkõige turvalisus küsimusi, mis on seotud Euroopa ühtsusega ehk kui EL-i ja NATO ühtsust peaks murenema, siis on see väga otsene oht, meie iseseisvuse kestmisele ning annab Moskva poliitikale uue jõu," sõnas Mihkelson.
Inimesed ei näe laiemat pilti
Tema hinnangul ei näe rändevoost heitunud inimesed laiemat pilti ega seosta kriisi võimendamist nii tava- aga ka sotsiaalmeedias Venemaa propagandamasina strateegilise tegevusega.
"Üks ilmekamaid näiteid, kuidas Vene propaganda kasutab inimeste hirmutamiseks rändekriisi, on käesoleva aasta alguses väidetavalt Berliinis toimunud Liza vägistamisjuhtum, millel järgnes väga jõhker rünnak välisminister Sergei Lavrovi poolt ning seda keriti nii sotsiaalmeediast kuni demonstratsioonideni välja," rääkis Mihkelson.
Riigikogu kaitsekomisjoni esimehe arvates oli tegemist hübriidrünnakuga, kus võeti kasutusele ka sotsiaalmeedia. "Kui vaadata Vene propaganda põhikanaleid, siis rändekriis on üks põhilisi mõjutusvahendeid, mille abil ühelt poolt Vene inimesi koondatakse, kuid teisalt süstitakse Russia Today ja Sputniku kaudu lääne ühiskonda lõhestavat faktorit," tõdes Mihkelson.
Samas märkis IRL-i poliitik, et Vene propaganda võtab ainest reaalsetest probleemidest, mistõttu teatud tõetera Moskva sõnumites on, kuid lõpp kokkuvõttes tekitab see olukorra, kus inimesed on hirmul aga hirmul on suured silmad.
"Nendest silmadest otsitakse lihtsaid lahendusi ehk kõva kätt, kes ütleks "vat nii on ja teisti ei saa olla" aga me teame, et nendele probleemidele pole lihtsaid ja kiireid lahendusi, mida saaks rakendada kasutades "kõva käe" poliitikat a la "mitte ühtegi pagulast sisse"," nentis Mihkelson.
Heitunud inimesed ootavad lihtsaid lahendusi
Kui vaadata Eesti Vene kogukonda ning nende meediatarbimise harjumusi, siis on arusaadav, miks on näiteks Keskerakonna toetajate seas pagulashirm nii kõrge. Kuid ka eestlaste seas on heitunuid palju, kes väljendavad oma hirmu avaldades toetus marurahvuslikele liikumistele nii kommentaariumites kui ka sotsiaalmeedias.
Mihkelsoni hinnangul pole hoolimata ärevast emotsionaalsest foonist nn. "rahvuskonservatiivsete" ühenduste toetus Eestis väga laialdane. "Kui me vaatame eurobaromeetri uuringut, siis on selge, et pagulastemaatika on kõige olulisem probleem Eestis täna, mis on iseenesest kõverpeegel meie ees seisvatest reaalsetest probleemidest ning näitab veelkord, kui oluline roll on meedial ja sealhulgas ka sotsiaalmeedial mõjutamaks inimeste arvamusi," sõnas Mihkelson.
Seetõttu leiab IRL-i poliitik, et avaldatud arvamusuuring on tänasele valitsusele oluline mõtlemiskoht, kus tuleks analüüsida, kas valitsuse kommunikatsioon on olnud piisavalt efektiivne, et inimesed näeksid tõelisi julgeolekualaseid väljakutseid.
Poliitkorrektsuse müür on langemas
Nagu eelpool öeldud, siis Lääneriikide valitsused on tihti aeglase otsusprotsessiga andnud Kremli propagandale ainest. Ka Mihkelsoni sõnul loob tänane objektiivne poliitiline olukord pinnase võimendatud kriisiretoorika levikuks.
"Venemaad juhivad luureinimesed ja nende jaoks on see super mängumaa, kus saab tegeleda mõjutustegevusega ja kus on piltlikult öelda pallid ees ning Moskval on vaja ainult need sisse lüüa," nentis riigikogu saadik.
Mihkelson meenutas, et enne eelmisel aastal toimunud riigikogu valimisi ei olnud rändekriis ega pagulasküsimus üldse debati osa. "Meil pole see teema olnud mitte kunagi tabuteema, kuid samaaegselt Rootsis, Saksamaal ja mitmel pool Lääne-Euroopas räägiti antud teemal ülima poliitkorrektsusega," märkis Mihkelson.
"Eks me näeme kasvõi USA presidendivalimiste näol aga ka Euroopas, et poliitkorrektsuse müür on lagunemas ja inimesed tahavad, et probleemidest räägitaks objektiivselt ja nii nagu need on," ütles Mihkelson.
Riigikogu saadik lisas, et kuigi Euroopa on rändekriisi teemal tavapäraselt aeglaselt reageerinud, on EL kasvõi Türgiga sõlmitud leppe näol teinud sammu õiges suunas. "Loomulikult see protsess pole nii kiire, kui kiiresti saab autoritaarne Venemaa tegutseda ükskõik, millise küsimuse puhul," möönis Mihkelson.