Vene opositsionäär: Putini režiimi kriitikud ei karda ega põgene, seda rõõmu me neile ei kingi
Läinud nädalavahetus toimus Lennart Meri juubelikonvrents, kus teiste seas esines ka Vene opositsionäär Vladimir Kara-Murza. Eesti rahva jaoks sai ta rohkem tuntuks selle aasta veebruaris, kui Kremli-meelne Tšetšeenia liider Ramzan Kadõrov avaldas sotsiaalmeedias video, milles kujutatakse opositsioonitegelasi ja eestlast Mailis Reps snaipripüssi sihikul.
Enne Kadõrovi Instagrami kontole sattumist eelmise aasta mais Kara-Murza mürgitati. Üle maailma meedia levis uudis, et Vene opositsionäär Vladimir Kara-Murza noorem on viidud haiglasse, sest ta tervis halvenes ootmatult. Ta ajas oma igapäevaseid asju, kui 10 kuni 15 minuti jooksul muutus tema enesetunne väljakannamatuks - higi, iiveldus, oksendamine, teadvuse kaotus. Arstid diagnoosisid mürgistuse, kuid ei suutnud tuvastada selle põhjust, vahendas "Pealtnägija"-
Opositsiooni erakonna Rahva Vabaduse Partei asejuht Kara-Murza kasutab pärastmürgitamistkõndimiseks jalutuskepi abi. Tervise turgutamiseks oli ta kuus kuud taastusravil USA-s, kus ta töötas pikki aastaid ajakirjanikuna. Kara-Murza on täiesti kindel, et mürgitamise põhjus oli tema poliitiline tegevus ja nagu ühest tapmiskatses oleks vähe, siis veebruari kuus postitas Kremli-meelne Tšetšeenia liider Ramzan Kadõrov oma Instagrami kontole video, kus Kara-Murza koos Mihhail Kasjanovi ja Mailis Repsiga oli kujutatud snaipri sihikul.
Teie mürgitamises on möödas peaaegu aasta. Kuidas end praegu tunnete?
Kindlasti paremini, kui keegi tahtis. Arstid ütlesid mu naisele, kui olin koomas, kaheksa aparaadi küljes, et mu ellujäämise tõenäosus on vaevalt 5 protsenti. Aga siin ma olen, nende plaan ei õnnestunud. Nagu vene keeles öeldakse - nad ei jõuagi seda ära oodata.
Pole kahtlust, et see oli mürgitamine sooviga mind tappa. Ainult tänu jumalale ja Moskva Pirogovi haigla arstidele saame teiega praegu rääkida. Tegelen ainult poliitikaga, osaledes aktiivselt Venemaa demokraatlikus opositsioonis, seega olen kindel, et mõrva motiiv tuleb sealt. Üks tõenäolisemaid põhjusi oli minu seotus Sergei Magnitski seadusega.
Selle seaduse järgi need Venemaa riigitegelased, kes on seotud inimõiguste rikkumisegaja korruptsiooniga, ei saa USA viisat ja nende varad USA-s külmutatakse.
Ta seadis härra Kasjanovi, proua Repsi ja minu snaipripüssi sihikule. Mina sain sellest aru ainuvõimalikul moel - see on avalik õhutus mõrvale.
Oleme näinud viimastel kuudel ja lausa aastatel, et Kadõrov ja tema käsilased selles režiimis Tšetšeenias tegutsevad Kremli ründekoertena Venemaa demokraatliku opositsiooni vastu. Kadõrov ja tema lähedased kordavad, et Putini vastased on reeturid, vaenlased, agendid, kellega tuleb arved õiendada.
Arvestades viimastel aastatel juhtunut, kas kardate ikka oma elu eest?
Teadsime alati, et Venemaal opositsioonis olla on riskantne. See on ohtlik paik, kus vastanduda Vladimir Putini režiimile, kahtlemata. Pärast mullust atentaati Boriss Nemtsovile, on risk veelgi tajutavam. Muidugi kogesin seda möödunud aastal ka mina. Aga arvan, et meil pole õigust karta, põgeneda ega peituda. Just seda režiim meilt soovikski - et põgeneksime, peituksime ja lõpetaksime oma tegevuse. Seda rõõmu me neile ei kingi.
"Ta seadis härra Kasjanovi, proua Repsi ja minu snaipripüssi sihikule. Mina sain sellest aru ainuvõimalikul moel - see on avalik õhutus mõrvale."
Kas peate sõnu valima, rääkides Putinist või Kadõrovist?
Kui peaksin sõnu valima, oleksin ilmselt režiimi poolel. Mina olen aastaid olnud demokraatlikus opositsioonis, Putini võimuletulekust peale.
Olen alati välja öelnud, mida arvan ja usun. Mu kolleegid teevad sama. Naasin Venemaale möödunud aasta lõpus, pärast taastusravi välismaal. Nüüd jätkan riigis oma tööd. Meie järgmine suur eesmärk on parlamendivalimisteks valmistumine ja selleks suure opositsiooniliikumise ülesehitamine.
Valimised on 18. septembril, nendele keskendumegi.
Millises olukorras on praegu Venemaa opositsioon?
Putini režiim on olnud võimul 16 aastat. Mõelge sellele arvule. Inimesed, kes valivad esmakordselt 2018. aasta presidendivalimistel, on juba sündinud Vladimir Putini valitsuse all. Nii pikalt on ta olnud võimul.
Kõik need aastad on ta järjekindlalt ja teadlikult vaigistanud igasuguseid alternatiivseid poliitilisi hääli, hävitanud opositsiooni, demokraatlikke institutsioone, hävitanud poliitelu kui sellist. Venemaal on praegu palju inimesi, kes ei soovi autokraatiat, korruptsiooni ja rahvusvahelist isolatsiooni, mis on Putini süsteemi tunnused.
Kohtun selliste inimestega iga päev, iga nädal, kui külastan riigi erinevaid piirkondi. Aastaid on nendel inimestel puudunud poliitiline hääl. Nad on kunstlikult kõrvale jäetud. Meie põhiülesanne Venemaa demokraatliku opositsioonina on anda nendele inimestele hääl poliitikas. Isegi sellistel valimistel, mis tänapäeval toimuvad, nendel harvadel kordadel, kui opositsioonil on lubatud osaleda, on see näidanud märkimisväärseid tulemusi.
Peame meeles, et alles kaks ja pool aastat tagasi sai Aleksei Navalnõi Moskva linnapeavalimistel peaaegu 30% häältest.
Kui palju te sõltute Putini nii-öelda halastusest, kui ta lubab osal opositsioonist valimistel osaleda, mõne keelab ära, kas siis tema otsustab, kui hästi opositsioonil läheb?
Ei usu, et see on halastuse teema. Peame Putini jaoks tegema võimatuks opositsiooni kandidaatide registreerimise keelamise. Mõnel juhul see on meil õnnestunud. Näiteks Moskvas 2013. aasta linnapeavalimistel, mida mainisin, oli Kremlil poliitiliselt võimatu Navalnõid mitte registreerida, sest kümned tuhanded inimesed oleks tänavale protestima tulnud.
"Inimesed, kes valivad esmakordselt 2018. aasta presidendivalimistel, on juba sündinud Vladimir Putini valitsuse all. Nii pikalt on ta olnud võimul."
Nad mäletavad hästi õppetunde 2011. aasta detsembrist, kui toimusid ilmselged rikkumised riigiduuma valimistel.
Mõni päev pärast valimisi oli Moskva tänavatel rohkem kui 100 000 inimest, kohe Kremli kõrval Bolotnaja väljakul, protesteerides Putini režiimi ja valimispettuste vastu, nõudes vabasid ja ausaid valimisi. Kremlile see ei meeldinud.
Möödunud kuul allkirjastas Putin uue seaduse, millega loodi Venemaa valitsuse juurde uus sõjaline struktuur, niinimetatud rahvuskaart, kus on 400 000 sõdurit. Selle komandör on Putini kauaaegne ihukaitsja kindral Viktor Zolotov. Üksus allub otseselt presidendile. See uus rahvuskaart õiguse kasutada jõudu ette hoiatamata,tulistada hoiatamata, inimesi vahistada, kodudesse tungida,ja ennekõike on neil õigus reageerida "massirahutustele". Kremli jaoks tähendab see tänavaproteste valimispettuste järel.
Seega teame kindlalt, et Kreml valmistub stsenaariumiks, et septembrivalimiste järel puhkeb Venemaal massiline protestide laine.
Kas oskate prognoosida Putini järgmisi samme Balti riikides? Kas peaksime kartma?
Ausalt öeldes usun, et NATO liikmena olete piisavalt hästi kaitstud. Artikkel 5 on olemas, keegi pole seda tühistanud. Isegi kui paljude lääne liidrite käitumine pole kahjuks põhimõttekindel, siis vaevalt tuleks see kõne alla Põhja-Atlandi harta artikkel 5 puhul.
Ausalt, ma ei usu, et Putini režiim midagi sõjaliselt korda saadaks Balti riikide vastu. Aga on palju vaiksemaid teemasid, näiteks röövitud Eston Kohveri juhtum. Kreml püüab poliitilisi süsteeme muidugi igati destabiliseerida.
"Ma pole nõus stereotüübiga, mida tihti kasutatakse, muide, ka Kremli režiimi enda poolt, et millegipärast pole venelased demokraatiaks valmis või omamoodi ei sobi demokraatiaks, neil on igatsus karmi käe järele ja nii edasi... see on jama!"
See pole saladus. Loomulikult väidetakse jätkuvalt, et Balti riikide venekeelsete inimeste õigusi rikutakse, seda kasutatakse poliitilise vahendina. Muidugi, mõni aasta tagasi, kui Türkmenistani tollane diktatuur keeldus lubamast topeltkodakondsust sajale tuhandele sealsele etnilisele venelasele,siis ei öelnud Kreml midagi, neid ei huvitanud.
Ärge saage valesti aru - nad ei püüa kaitsta etnilisi venelasi, see ei huvita neid, tähtis on vaid poliitiline vahend.
Aga kas tuleb uus Putin või tuleb siiski muutus?
Hariduselt ajaloolasena saan kindlalt öelda, et miski ei kesta igavesti. Ka see režiim ei kesta igavesti. Ma pole nõus stereotüübiga, mida tihti kasutatakse, muide, ka Kremli režiimi enda poolt, et millegipärast pole venelased demokraatiaks valmis või omamoodi ei sobi demokraatiaks, neil on igatsus karmi käe järele ja nii edasi... see on jama!
Lausa rassistlik on öelda, et eksisteerib rahvus, mis mingil põhjusel pole demokraatiaks valmis! Kui vaadata fakte, mitte müüte, siis alati, kui vene rahvas on saanud vabalt valida demokraatia ja totalitarismi vahel, on nad kindlalt pooldanud demokraatiat.
Toimetaja: Allan Rajavee