Saarte ja mandri vahel hakkab juunist lendama Leedu lennufirma ({{commentsTotal}})

{{1464161335000 | amCalendar}}

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) hankel saarte lennuühenduse pidamiseks tegi kolmest pakkujast parima pakkumise Leedu ettevõte Transaviabaltika. Lennud algavad saartele juuni alguses, täpse kuupäeva määravad maavalitsused.

Väljakuulutatud riigihankel sai otsustavaks riigilt küsitava toetuse suurus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

MKM-i lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi selgitusel oli Leedu firma pakkumus kõige madalama sihtotstarbelise toetuse summaga, mis mõlema liini puhul kokku on 3500 eurot.

Vastavalt hanke pakkumisele on riigieelarvest makstava ühistranspordi sihtotstarbeline toetus ühele reisile lennuliinil Tallinn-Kuressaare-Tallinn 1980 eurot ja Tallinn-Kärdla-Tallinn 1520 eurot. Lennumaht jääb sarnaseks võrreldes eelmise vedajaga, ehk 12 lendu nädalas liini kohta. 

Graafiku kohaselt toimub hommikune lend Kärdlast Tallinna 07:45 ja Kuressaarest Tallinna 09:30 ning õhtune lend Tallinnast Kärdlasse 17:00 ja Tallinnast Kuressaarde 18:35. Nädalavahetuse hommikused väljumisajad on argipäevade omadest hilisemad. 

Transaviabaltika kasutab põhilennukina 19-kohalist lennukit Jetstream-3200. Asenduslennukina ja sõltuvalt maavanemate ning ettevõtte lepingu allkirjastamise ajast võib ettevõte kasutada lepinguperioodi alguses ka 19-kohalist lennukit LET L-410.

Transaviabaltika on seni tegelenud tšarterlendude ja cargovedudega, kuid abistanud oma lennukitega ka Aviesi saarte liinide teenindamisel. Nüüd võidetud lepinguga loodetakse teenida 6%-list kasumit.

Kohalikud lendude arvuga rahulolematud

Saarlastel on hea meel, et lennuühendus suhteliselt kiiresti pärast Aviesi lepingu lõpetamist taastati, kuid rahul ei olda lennuki suuruse ja lendude arvuga.

"Meie kui saarlaste huvi on olnud, et lendaks vähemalt 33-kohaline lennuk ja 14 korda nädalas. Isegi hanke tingimustesse seda kahjuks ei ole sisse arvestatud," nurises Kalla Mööbel OÜ tegevdirektor, Saaremaa ettevõtjate Liidu juhatuse liige Robert Pajussaar.

Ettevõte Airest küll osales hankel 33-kohalise lennukiga, kuid nende pakkumine oli leedulaste omast kallim.

"Eelarveaasta on kinnitatud ja lennuliikluse raha oli juba eelarves eraldatud ning kahjuks rohkem sel aastal võtta ei ole, aga positiivne on see, et turul on ka pakkuja, kel tõesti olemas korralik lennuk juba, see annab lootust, et tulevikus hakkab lendama ka suurem lennuk," kommenteeris Saare maavanem Kaido Kaasik.

2018. aastal peaks tulema uus riigihange saarte lennuühenduse korraldamiseks ja saarlased kavatsevad võitlust suurema lennuki eest jätkata.

 

Praegune hange korraldati Kärdla ja Kuressaarega lennuühenduse taastamiseks, arvestades maavalitsustele eraldatud riigieelarvest makstava toetuse suurust.

Samaaegselt on käimas laiem analüüs, kuidas terviklikult tagada Eestis hea kvaliteediga regionaalsed lennuühendused tulevikus.

See leping pakkumise võitnud ettevõttega kestab 31. maini 2019.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merilin Pärli



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: