Savtšenko: Venemaa naabrid peavad hoidma ära piiride nihutamise ({{commentsTotal}})

Ukraina parlamendisaadik Nadia Savtšenko kutsus Venemaa naaberriike koostööle, et vastu seista idanaabri agressiivsetele sammudele.

"Niikaua, kui naaber tahab haarata enda kätte võõraid maid ja soovib süüdata sõjakoldeid kõigis oma naabermaades, rahu Euroopas olema ei saa. Seepärast ma leian, et ei tohi lubada piiride nihutamist," ütles Savtšenko esmaspäeval BNS-ile Strasbourgis, pärast esinemist Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA) migratsioonikomitees.

"Ma arvan, et naabrile tuleks seletada, et vaja on elada rahus," lisas Ukraina poliitik.

Savtšenko on valitud Ukraina parlamenti ja ta on ka Ukraina ENPA-delegatsiooni liige.

"Ukraina on praegu sellisel piiril, aga ei tohi lubada Euroopa piiride nihutamist, kuna kõik, kes on olnud (Venemaa - BNS) naabrid – eestlased, lätlased, leedulased, poolakad moldaavlased – kõik, kes on vahetud naabrid, need teavad, milline see naabriksolek on," rääkis Savtšenko. "Euroopa riigid, kes on rohkem lääne pool, nad ei taha tunda Venemaad oma naabrina. Seepärast peame olema koos, et piirid 21. sajandil jääksid sinna, kus nad praegu on," ütles Savtšenko.

Savtšenko avaldas ka tänu riikidele, kes Ukrainat ja tema vabastamist on toetanud. "Olen tänulik selle eest, mida teised riigid on juba teinud," ütles ta.

Venemaa vabastas sealse kohtu poolt 22 aastaks vangi mõistetud Savtšenko, kes vahetati kahe Ukrainas vangistatud Vene sõjaväelase vastu, 25. mail, pärast massiivset rahvusvahelist survet.

Ukraina sõjaväelendur Savtšenko langes 2014. aasta juunis Donbassis peetud lahingute käigus separatistide kätte vangi, kes andsid ta üle Venemaa võimudele. Venemaa süüdistas Savtšenkot kahe Vene ajakirjaniku tapmisele kaasaaitamises. Savtšenko mõisteti 22. märtsil Venemaa kohtus 22 aastaks vangi. Pärast vangistamist valiti Savtšenko Ukraina parlamenti ülemraadasse ning ta on ka ENPA liige.

Allikas: BNS



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: