Urm: Eesti eesistumise võtmeküsimuseks on inimesed ({{commentsTotal}})

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kommunikatsioonijuhi Tiina Urmi sõnul eesistumise võtmeküsimuseks eelkõige selle ülesande täitmisega tegelema hakkavad inimesed.

Kuigi ametlikku kinnitust veel ei ole, on väga tõenäoline, et Eestist saab Euroopa Liidu eesistujariik pool aastat varem, ehk 2017. aasta juulist. Eesistumise perioodiks jääks sellisel juhul ikkagi pool aastat. Perioodi ettevalmistustega seotud inimesed ütlevad, et ees on keerulised ajad, kuid Eesti tuleb sellega toime. Eesistumise maksumus Eesti jaoks on 75 miljonit eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui Suurbritannia otsustas Euroopa Liidust lahkuda, tekkis peagi küsimus, mis saab nende 2017. aasta teise poolde plaanitud Euroopa Liidu eesistumisest. Eesti edastas Brüsselile seisukoha.

"Tõepoolest, meie esimene eelistus oleks olnud 2018. esimene poolaasta, aga me oleme valmis ka tegema 2017. teisel poolaastal," kommenteeris riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees kalle Palling (RE)

Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise reeglid on Pallingu sõnul nii karmid, et sellest tulenevalt langesid ära ka variandid olla pikemalt eesistujamaa või tuua mõni teine riik vahele.

"Igal juhul oleme valmis, ega Eesti huvides ei ole ju juhtimiskriisi esilekutsumine, et olukord on niigi keeruline seoses Suurbritannia lahkumise sooviga EL-ist ja kindlasti Eesti saab sellega ilusasti hakkama," arvas Palling.

Eesti eestistumise kogueelarve on 75 miljonit eurot. Sellest kõige suurema kulu, ehk 43 miljonit eurot moodustavad töötasud ja pikaajaliste lähetustega seotud kulud, 15 miljonit eurot neelavad üle kahesaja siin toimuva konverentsi, kohtumise ja visiidi, 12 miljonit eurot kulub kontorikohtade loomisele ja lühiajalistele lähetustele ning 5 miljonit läheb välisprogrammile üritustele ehk Eesti tutvustamisele Euroopa ja mujal. Kogu eelarve oli jaotatud kolme aasta peale.

Rahandusminister Sven Sesteri (IRL) sõnul oli seni arvestatud, et 2017. aastal on eesistumise kulusid riigieelarves 30 miljonit eurot ja 2018. aastal 40 miljonit eurot. Kui aga eesistumine nihkub pool aastat varasemaks, tuleb leida kõik 70 miljonit juba järgmisel aastal.

"Eesti on tubli väikeriik, kes on alati täitnud oma ülesanded, täidab ka need ära. Järgmise aasta eelarvet koostades võtame sel juhul ka arvesse täiendavate finantsvajaduste olemasolu järgmise aasta sügiseks," rääkis Sester.

Rahaline pool on üks asi, kuid eesistumise nihkumine tähendab ka kõikide muude protsesside kiirendamist. Varem peavad valmima programm, sündmuspaigad, ajakava tuleb ümber teha.

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kommunikatsioonijuht Tiina Urm ütles, et eesistumise võtmeküsimuseks on aga inimesed.

"See on see koht, millega me olem alustanud kõige varem, ehk siis personali ja inimeste ja rollijaotuse planeerimine on alanud juba ammu ja inimeste koolitamine juba käib. Loomulikult see varasemaks toomine tähendaks inimeste jaoks seda, et kõik muutub märksa pingelisemaks ja intensiivsemaks, tuleb samal ajal tegeleda juba sisulistesse teemadesse sisse elamisega," sõnas ta.

Eesistumise läbiviimises lööb otseselt kaasa rohkem kui 1000 inimest.

Toimetaja: Laur Viirand



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: