Soomes toimus massikaklus kohalike ja varjupaigataotlejate vahel, politsei selgitas sotsiaalmeedias levivaid väiteid ({{commentsTotal}})

Soome politseinik
Soome politseinik Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Soome lõunaosas Forssa linnas leidis teisipäeva hilisõhtul aset massikaklus kohalike ja varjupaigataotlejate vahel ning vahejuhtumi käigus sai ka inimesi vigastada. Intsident sai sotsiaalmeedias palju vastukaja, levis ka mitmeid valeväiteid ning seetõttu tegi Soome politsei juhtunu kohta meedia jaoks ka põhjalikuma ülevaate.

Politsei viimaste andmete kohaselt sai kakluses kergeid vigastusi 4-6 inimest, vahendas Yle.

Võimuesindajad pidasid kinni kaks meest.

Üks neist on 17-aastane mees, keda kahtlustatakse ähvardamises. Mees tunnistas, et viibis sündmuskohal ning et tal oli käes pesapallikurikas. Praeguseks hetkeks on ta juba vabaks lastud.

Teine mees, kes on 18-aastane, peeti kinni öösel, mitu tundi pärast massikaklust. Tema võeti eile vägivallas kahtlustatuna ka vahi alla, kusjuures kahtlustus puudutab üht 12.-13. augusti ööl toimunud vägivallajuhtumit.

Mõlemad kinni peetud mehed on Soome põlisrahvuse esindajad.

Lisaks on politsei menetlemas vägivallajuhtumit, mis leidis aset 22. augustil kohaliku Prisma parkimisplatsil. Selle juhtumi puhul on kannatanuks 15-aastane soomlane, kahtlustatavaks aga varjupaigataotleja. Kahtlustatavat pole politsei veel tabanud.

Võimud uurivad praegu, kuivõrd on need varasemad juhtumid seotud teisipäevase massikaklusega.

Järgnevalt on politsei toonud eraldi välja ka peamised sotsiaalmeedias levinud väited ning nende juurde ka omapoolsed kommentaarid:

Väide 1: kakluse käigus kasutati löögirelvi

Politsei kinnitab, et kakluse käigus kasutati pesapallikurikaid ja metalltorusid ning selliseid vahendeid kasutasid nii kohalikud kui ka varjupaigataotlejad.

Väide 2: juhtumi käigus tulistati

Politsei sõnul on väiteid selle kohta, justkui oleks sündmuse käigus tulistatud või et sündmuskoha lähistelt leiti tulirelv, alusetu kuulujutt.

Väide 3: vastuvõtukeskuse lähistel ähvardati postiljoni

Jutt selle kohta, et vastuvõtukeskuse lähistel ähvardasid varjupaigataotlejad postiljoni ning et seetõttu jäid öösel ka ajalehed kohale toimetamata, ei pea politsei kinnitusel paika.

Väide 4: piirkonnas on juba pikemat aega suhted kohalike ja varjupaigataotlejate vahel pingelised

Politsei tunnistab, et võimud on saanud augusti jooksul teateid pingetest kohalike ja varjupaigataotlejate vahel. Enne massikaklust on olnud kolm vägivallajuhtumit - ühe puhul oli kannatajaks soomlane, kahe juhtumi puhul aga varjupaigataotleja.

Väide 5: ainult varjupaigataotlejad kasutasid löögirelvi

Ei pea paika, politsei andmetel kasutasid neid mõlemad osapooled.

Väide 6: pärast massikaklust on tulemas veel kokkupõrkeid

Politseil pole praegu andmeid võimalike kokkupõrgete kavandamise kohta. Samas on võimud piirkonnas tähelepanelikud ning on võtnud kasutusele ennetavaid meetmeid. Näiteks on suurendatud patrullide arvu.

Väide 7: massikaklusest on internetis liikvel ka pildimaterjali

Politsei tunnistab, et osa pildimaterjalist on tõepoolest seotud nimetatud massikaklusega, osa aga mitte.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: