"Võimalik, et see arv saab olema ka väiksem. Varjupaigataotlejate arv on kogu aeg langenud lähemale sellele tasemele, mis see oli enne 2015. aastat," selgitas koonderakondlasest minister Ylele.

2015. aasta rändekriisi ajal saabus Soome umbes 30 000 varjupaigataotlejat.

Itaaliasse on käesoleval aastal jõudnud juba rekordiline arv varjupaigataotlejaid, kokku rohkem kui 85 000. Seetõttu on mõnel pool arvatud, et saabujate arv hakkab tõustma ka Soomes, kui Itaalias viibivad inimesed mujale Euroopasse pürgima hakkavad.

Risikko sõnul on olukord Itaalias tõsine ning seetõttu tuleb ka Soomel võimalikuks taotlejate arvu tõusuks ettevalmistusi teha ning seda hoolimata asjaolust, et praegu selle kohta veel mingeid märke pole.

"Kui ma olin eelmisel nädalal Eestis toimunud EL-i siseministrite ametlikul koosolekul, siis loomulikult oli Itaalia esindaja seal väga murelikus meeleolus selle pärast, kuivõrd raske olukord tema riigil praegu on," meenutas ta.

Risikko sõnul pole Soome veel andnud mingeid lubadusi, kuidas Soome Itaaliat rändekriisi asjus aitab. Ministri kinnitusel on EL-i kolleegid praegu mitteametlikel koosolekutel alles arutanud kriisi üldist olukorda. Risikko usub, et edaspidi hakatakse ka reaalselt arutama, kuidas Itaaliat aidata saaks. Muuhulgas võivad tulla jutuks ka uued varjupaigataotlejate ümberpaigutamised EL-i sees.

Risikko rõhutas, et Soome on teostanud varem kokku lepitud ümberpaigutamised eeskujulikult ning et Itaaliat aitab Soome tegelikult juba praegu. Näiteks osaleb piirivalvelaev Merikarhu praegu Vahemerel Frontexi operatsioonil ning samuti aitab Soome ka ekspertide ja arenguabiga.

Enne edasist arutelu Itaalia aitamise teemal, tuleks Risikko arvates pöörata tähelepanu ka sellele, et ka teistel liikmesriikidel tuleks oma kohuseid täita. Tema sõnul on EL-is liikmesriike, kes "pole oma tööd teinud" - näiteks Poola ja Ungari, kes pole ümberpaigutamises sisuliselt üldse osalenud.