Ekspertide sõnul pole Euroopa Keskpanga meetmetel suurt mõju
Kuigi Euroopa Keskpank on astunud euroala majanduse elavdamiseks drastilisi samme, viies intressid rekordmadalele ja trükkides raha, oli euroala inflatsioon augustis ikkagi nullilähedane. Mõned Eesti eksperdid leiavad, et Keskpanga täiendavatel sammudel ei pruugi olla suurt mõju.
Euroopa Keskpanga ulatuslik võlakirjade kokkuostmise programm, mida on nimetatud ka "raha trükkimiseks", kestab tänaste plaanide järgi märtsini, vahendas "Aktuaalne kaamera".
80 protsenti uudisteagentuuri Bloomberg värskele küsitlusele vastanud ökonomistidest prognoosib, et Keskpank pikendab ergutusprogrammi. Põhjuseks tuuakse, et euroala inflatsioon püsib ikka nulli lähedal ning majanduse taastumist ohustab ka Brexit.
Esimene võimalus oleks teoreetiliselt juba sel neljapäeval, kui koguneb Keskpanga nõukogu. LHV fondijuht Mikk Taras leiab aga, et Keskpank ei saa ise enam väga palju teha.
"Keskpank ei saa ju teha valitsuse tööd ära ja reformida. Nemad saavad raha hinda määrata, aga palju sellest laenude võtmisel kasu on, kui intressid juba on rekordmadalal, kas see täiendavalt aitab midagi - marginaalselt," ütles Taras.
Tartu ülikooli majandusprofessori Raul Eametsa sõnul ei ole ülisoodsad laenud andnud soovitud tulemusi ning seda mitmel põhjusel. Kuna kriis on veel meeles, on nii pangad kui laenajad endiselt ettevaatlikud, samuti on seatud pankadele karmid reeglid.
"Suhteliselt suured omakapitali nõuded on seatud pankadele ja seetõttu raha seisab pankades, sest pangad peavad täitma teatud likviidsusnõudeid. Ja raha võib trükkida, aga see ei lähe ringlusesse. Need on põhjused, miks ei ole täiendaval rahatrükkimisel olnud positiivset efekti majandusele," selgitas Eamets.
Toimetaja: Merili Nael